Vee ääres

Eestlased armastavad ikka aeg-ajalt rõhutada, et me oleme mereäärne rahvas. Mereline eluVIIS – kaluri elu, meremehe elu, majakavahi elu – hakkab meil paraku vaikselt välja surema. Mereakadeemia kiratseb ja laevad eelistavad mugavuslippe. Vaid Läänemere isandad Hunt, Pant ja Mehtonen annavad Eesti merenduse teemadel täiega kõneainet.

Aga see-eest hakkab vaikselt ellu ärkama mereline eluSTIIL – purjejahtide omanikke tekib järjest juurde, merematkad viivad eestlasi üha kaugemale, soojad mereäärsed puhkusepaigad Egiptuses või Tais on ülipopulaarsed. Juba õpime ka seda, et kaatri või skuutriga ei kihutata täistuuridel sadamaakvatooriumisse ja Rossi meres toimuv võib mõjutada elu ka Soome lahe kaldail.

Legendaarset Muhu väina regatti sõidetakse tänavu 50. korda! See on vaieldamatult meie mere-elu oluline tähtpäev. See on merekool, kust on läbi käinud mitme põlvkonna sportlased, akadeemikud, muusikud, tehasetöölised, kirjanikud, koduperenaised – suur hulk toredat eesti rahvast.

Mereromantika tõmbab üha enam ka neid, kes ei oska teha ühtegi meremehesõlme peale hooraka, ei tea, mis on genua ega ole sõitnud teistel alustel peale Tallink AutoExpressi. Merel, ka jõel ja järvel on üks arusaamatu tõmme, mis meie alateadvust või tont teab mida mõjutab. Seda tõmmet võib tunda nii vee peal kui vee ääres olles.

Vee-elu eripäraseid võlusid saab nautida maailma tuhandes eri paigas. Võib sukelduda korallide juurde Suurel Korallrahul, purjetada Vahemeres, juua caiprinhat Brasiilia palavatel randadel või jääliustiku jääga viskit Gröönimaal. Võib laskuda kanuuga Zambezi jõe vahutavatest koskedest või sõuda mööda peegelsiledaid Siberi jõgesid. Võib vaadata pingviine Tulemaal ja vaalasid Austraalias. Või vaalasid Tulemaal ja pingviine Austraalias. Võimalused on ammendamatud. Meie oma kodustest mererandadest, jõgedest ja järvedest alates.

Tiit Pruuli ja GoDiscover meeskond