Kaljuselt Lihavõttesaarelt ranna või ka niisama ujumisko- ha leidmine on ühtaegu keeruline ja kerge. Seda kohta, üht ja ainust, tuleb lihtsalt teada. Seejärel tuleb võtta jalge või rataste alla 18-kilomeetrine retk Hanga Roa’st Muhumaa-suuruse saare põhjakaldale.
Anakena rand on täiuslik. Eriti nädala sees ja õhtu eel, siis, kui päevitamise asemel pigem ujuks ja loeks. Ja muidugi eeldusel, et sõnaga “rand” ei pea kaasnema rahvamass ja kära, müügipunktid ja jetilaenutus.
Säravvalge liiv. Soe, kuid mitte troopiliselt kuum, ei liiga äkki ega liiga pikkamisi sügavamaks minev vesi. Selline, kus laine kannab ka tuuletul päeval nii suplejat kui laudurit. Siis viskad end liivale selili, imetled Lõunataeva igipõnevat tähemustrit või Ahu Nau Nau’d (viieliikmeline kujudeansambel) ja Rano Kau’d (kustunud vulkaan), kuulad lõpmatusest lähtuvat meremüha ja tabad end mõttelt: ah see siis ongi maailma äär – küll palju uuritud, kuid siiani tundmatu – ning see oled ju sina ise, kes end sellele äärele istuma seadnud.
Olari Koppel