Mali – ehe ja vahetu Aafrika

JUHTKIRI

Palju õnne, Krisli!

Kui kuulsin Krisli Meleski õnnestunud tõusust maailma kõrgeimale mäele, olin ma tõesti väga rõõmus – esimene eestlanna Džomolungma tipus! Ma ei tunne Krislit, olen temaga vaid paar e-kirja vahetanud. Ma ei ole alpinist ega isegi mitte suurem asi mägimatkaja. Aga ma olen tajunud, milline on see kirg, millega Krisli sõidab merd ja ronib mägesid. Ja kui ma näen ausat ja siirast kirge, võidab see mind täiega. Kui inimene teeb midagi kire ja armastusega, võib ta võita terve maailma.

Mu rõõmutunne Krisli saavutuse puhul oli samasugune kui siis, kui kuulsin ESTCube’i sööstust kosmosesse, Erki Noole olümpiavõidust või Skype’i murdmisest digimaailma tippu.

Need on eriti väljapaistvad näited, aga samalaadseid pilte võiksime tegelikult märgata enda kõrval pidevalt. Võiksime panna tähele inimesi, kes midagi innustunult teevad, selle kaudu ennast natuke ületavad ja teisi inspireerivad.

Ei pea alustuseks purjetama Arktikasse, võib esmalt seilata ka vähe karvasema ilmaga ümber Aegna saare! Ei pea roomama läbi Sahara, piisab lõbusast matkast perega läbi vihma Siguldasse! Küll siis ühel päeval tulevad ka kauged maad, kõrged mäed ja tormised mered.

Tundkem siirast heameelt meie kõrval olevate inimeste põnevatest ideedest, edust ja saavutustest. Tunnustust ei vääri ainult need, kes on esimesed, kes lähevad kõige kõrgemale, kõige kaugemale või kõige kiiremini. Kõik ideed, mille realiseerimine teeb meid targemaks ja emotsionaalselt mitmekülgsemaks, on kiitust väärt.

Tiit Pruuli