Karulaugu­maania – kas kogu maailmas?

Mis teid pidi jõudis Eestisse karulauguvaimustus? Toomas Kümmel kirjutab selle populaarse taime levikust ja kasutusest eri rahvaste köögis.

Kaido Veski kirjutas hiljuti Postimehes, et karulaugumaania on meil reaalne teema. „Viimase kahe kuu jooksul on karulauk märksõnana uudistest läbi käinud ligi 140 juhul. Võrdluseks – hullumeelse tõusu läbinud bitcoin’i mainiti samal perioodil 214 korda. Taimejahist on selgelt saanud rahvussport." Kaido Veski ei eksi. Millal karulauguvaimustus Eesti inimesi tabas, on küllaltki raske kindlaks määrata. Veel 1990. aastate lõpul müüsid mõned üksikud vene keelt kõnelevad memmed Tallinna keskturul puntideks köidetud tšeremtsa’d. Palju ei teadnud tollal veel selle taime eestikeelset nimetustki. Kuidas meieni jõudis karulauguvaimustus, on selgusetu.

Kevaditi on karulauk esimene vitamiiniallikas salatina. Söögiks kasutada kõlbab teda kuni õitsema hakkamiseni juuni algul. Karulaugus on palju C-vitamiini, 15–20 korda rohkem kui sidrunis, eeterlikku õli, glükosiidalaniini ja looduslikku antibiootikumi – lüsotsüümi. Teda tarvitatakse ateroskleroosi ja skorbuudi vastu. Karulaugul on ka tugev antibiootiline toime. Kuid praegu ei räägi me mitte karulaugu kasulikkusest ja raviomadustest, vaid selle levikust ja kasutusest eri rahvaste köögis.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga