Talvel tasub tegeleda Saamimaaga. Seda kahes järgnevas Go Reisiajakirja numbris teemegi.
Esmalt aga selgitame, mis on Saamimaa. Eks see peaks olema maa, kus elavad saamid. Paraku pole see kõik nii lihtne. Saame elab neljas riigis: Venemaal Koola poolsaarel ning Soome, Rootsi ja Norra põhjapiirkonnas. Saame nimetatakse tihti laplasteks ja nende maid Lapimaaks. Laplane kõlab selle rahva jaoks paraku samamoodi kui eestlase kõrvale tšuhnaa või venelasele tibla.
Saamid on aastasadade jooksul pidanud taluma ründeid oma keelele, kultuurile ja iseolemisele. Praegu tundub, et suurim oht on saada turistide jõuluvanamaaks, kus saab rahvariideis näitsikute ja põhjapõtradega ilupilte teha. Saamid pole mingi muinasjutust pärit päkapikurahvas!
Kirjanik ja keeleteadlane Kalev Uibopuu on öelnud, et saamide tegelik ajalugu on taganemine teiste rahvaste eest kuni Jäämere rannikuni, kust enam kaugemale polnud võimalik liikuda. Saamide algkoduks peetakse kitsukest maariba Laadoga ja Äänisjärve vahel. Oluline liikumine põhja poole algas IX sajandil, kui varjaagid võtsid Laadoga ümbruse enda valdusesse. Oli aegu, kus saame elas Lõuna-Soomes ja Kesk-Rootsis, praegugi ütlevad mõned rootsi saamid naljatlemisi, et suurim saami linn Rootsis on Stockholm.
Saamide hajumisega mööda hiiglaslikku territooriumit on harali läinud ka nende algkeel. Tõepoolest, ega Umea ja Murmanski saam üksteise jutust sugugi kõike aru ei saa. Saami keeled (või siis murded, sõltub teoreetilisest vaatepunktist) jagunevad ida- ja läänesaami keelteks. Idasaami keeli on kuus, läänesaami omi viis, mõnel keelel eristatakse omakordamitmeid murdeid.
Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Koola poolsaarel kõneldav Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kemi saami keel suri välja juba XIX sajandil, Akkala saami keelel pole enam ühtegi rääkijat 2003. aastast saadik. Turjasaami keele rääkijaid oli mõne aasta eest elus veel kaks. Väljasuremise saatus ootab ilmselt peagi ka Pite saami keelt ja Umea saami keel, millel mõlemal on praegu kümmekond rääkijat.
Saamid pole päris ühtne rahvas ka tegevusalade poolest. Eluviisi järgi on saame pikka aega jagatud kolme rühma: tundrasaamid tegelevad peamiselt põhjapõdrakasvatamisega, metsasaamid (ka jõesaamid) elavad kalastamisest ja osaliselt porokasvatusest, meresaamid püüavad kala merest ja kasvatavad lisaks veidi karja. Paljud ei pea saamideks neid, kel pole põhjapõtru, aga see hoiab hakkab oluliselt muutuma.
Väga täpselt saamide arvu öelda on raske, sest sõltuvalt isiklikest, kultuurilistest ja poliitilistest kriteeriumidest peab end eri loendustel saamiks erinev hulk inimesi. Lähiajaloos on olnud hetki, kus mõnel pool on pigem olnud kasulik end mitte saamina identifitseerida, ja hetki, kus saamiks olemine on (majanduslikult) kasulik.
Enamasti opereeritakse numbritega 70 000 - 100 000. Suurim saamiriik on Norra, kus elab umbes 40 000 saami. Rootsis on saame umbes 20 000, Soomes 7000, Venemaal 1700. Ligi 30 000 saami või nende järeltulijat elab Põhja-Ameerikas.
Saamidele tasub külla sõita. Seal ootavad meid head sugulased, seal on ilus ja põnev.
Tiit Pruuli