GO Reisiajakiri 104 – Veebruar 2024

Pilk Aasiale

JUHTKIRI

Uutest-vanadest turismitrendidest

Aasta alguses tehakse ikka kokkuvõtteid ja vaadatakse tulevikku. Nii ka turismitööstuses. Vist kõik maailma suurimad meediaväljaanded on küsinud, mida toob 2024 turistidele-reisijatele.

Oleme ausad – ega ühtegi tuliuut teemat või reisisihtkohta pole emakesest maast suudetud välja pigistada. Mõned vanad asjad soojendatakse üles (nt Orient Express läheb 2024 vist lõpuks taas liikvele), intensiivistatakse (polaarturism) või pakendatakse uude vormi (spaa-, kontserdi-, sporditurism). Vesiniklennukid igatahes veel ei lenda ja kosmosesse saavad ka üksikud.

Nimekirjade kõrvale, mis ütlevad, kuhu tasuks reisida, on ilmunud ka nimekirjad paikadest, mis on juba selgelt ülerahvastatud. CNN pani kirja Bali saare, Phuketi ja Miami rannad ning suurlinnad Pariisi, Barcelona, Ateena.

On kohti, mis on ise hakanud rääkima, et nad ei saa nii suure külaliste hulgaga hakkama. Vana Veneetsia ägab ammugi, Amsterdam ei soovi nii palju briti poissmehi (tuleb tuttav ette, eks ole!).

Ja oluline on, et järjest rohkem räägitakse turistide jäetavast jalajäljest. Akuutne küsimus on näiteks, et kas 2023. aasta detsembris avatud esimene jupp gigantsest, 1500 kilomeetri pikkusest maiade raudteest Yucatáni poolsaarel on ikka mõistlik projekt.

Mis eestlaste reisimist puudutab, siis hetkel tundub ostukäitumist vaadates, et paljud kaasmaalased on mures majandusliku toimetuleku pärast. Aga me võime vist rääkida ka selgest varanduslikust kihistumisest, sest on inimesi, keda olud ei heiduta ning kes endiselt tellivad kalleid ja eksklusiivseid reise.

Üldine suund kõigi puhul on aga see, et kui kohustuslik rannapuhkus ära puhatud, siis tahaks midagi erilist, midagi teistsugust. See ei pruugi olla kallis, kaugel ja kõrgel, aga „vahel on, nagu tahaksin midagi muud“, nagu on kirjutanud Jaan Tätte. Midagi sellist, mida naabripere ei tee.

Ei taheta enam reisida hulgakaupa, vaid väikestes gruppides, millel on ühised põhihuvid (toit, taimed, rattasõit vms).

Toscanas ja Roomas on juba käidud, tahaks midagi muud – minu kolleegid on välja mõelnud reisid Le Marchesse, mis  reisiajakirja Condé Nast kinnitusel on üks ägedamaid sihtkohti Euroopas. Brüssel on ammugi igav, aga reisiprogramm „Roheline Belgia“ pakub jälle midagi uut. Kagu-Aasia pole ainult Bangkok ja Myanmari templid, vaid ka hulgaliselt ägedaid nurgataguseid.

Koroona ja maailmaärevus on toonud paljud inimesed tagasi reisibüroode juurde, sest see annab garantii, et keegi aitab, kui midagi juhtub. Tõsi, ikka saab ise leida mõne hirmodava ööbimiskoha, aga siis pead olema ka valmis, et see asub äärelinna hostelis ja koos sinuga elab selles toas veel neli higist meest. Oleme meiegi nii reisinud, nüüd tahaks veidi kindlamat varianti.

Go Travelis oleme oma elamusreiside põhivalemi sõnastanud nii: uudsed ja põnevad sihtkohad + liikumine looduses + kohalik gurmee + faktor X = elamusrõõm.

Seda rõõmu tahame teiega jagada!

Tiit Pruuli & GO meeskond

Selles numbris