Margus Kalam on tuntud Aasia-lembuse poolest – küll räägib ta paadunud gurmaanina eksootiliste maade toitudest ning pistab ka ise karripastat müügiks purkidesse. Reisijuhina viib üks Marguse marsruute Indoneesiasse, kus külastatakse vähetuntud Sumba ja Timori saari. Seiklus saab alguse aga Balilt ja Bali köögist, millest ka Margus meile lähemalt kirjutab, ning kui hästi läheb, saame ka mõned retseptid.
Tahaksin kõigepealt ümber lükata paljude eestlaste arusaama Bali köögist – sageli arvatakse, et põhitoiduks on seal vaid praetud riis (nasi goreng) või nuudlid (mie goreng). Need ei ole tegelikult aga selle saare esimesed tunnusroad. Nasi goreng ja mie goreng on levinud üle terve Indoneesia ja Malaisia. Igal Indoneesia saarel ja isegi eri piirkondades ühe saare lõikes varieerub nende roogade koostis ja maitse. Kõik sõltub sellest, millised köögiviljad vastavas piirkonnas domineerivad. Nii on nendest roogadest ka Balil omad variandid. Kui nüüd küsida, kas need on Bali saare rahvustoidud, siis vastus on: jah, muidugi, aga kohe kindlasti pole see kõik, mida nende köögist proovida tasub. Enne seda tuleb palju teisi toite ehk sõna otseses mõttes hõrgutisi, mida saare külastaja ei oska ehk esmapilgul menüüst leida.