Cristo Pajust
Minu Malaisia. Kanavarbad ja kotijook
Petrone Print 2023
Olen lugenud „Minu Malaisia“ raamatut ja mulle meeldis. Räägi teistele ka: miks just Malaisia? Mida teed seal nii, et sellest lausa raamatu oled võtnud kirjutada?
Tõepoolest, see tükk sai tehtud, raamat tuli välja oktoobri lõpus. Eelmisel aastal otsustasin viimaks, et on aeg mu viie aasta seiklused ses kirevas riigis kaante vahele vormistada. Malaisiasse minek oli samuti seotud mu ihalusega kõige uue ja huvitava suunal ning esimest korda välisriiki kolides võtsin plaani leida paik, mis oleks kodukamaraga võrreldes ikka hoopis teistmoodi. Oma soovidega tuleb ettevaatlik olla, sest neil on kalduvus täituda. Sattusin elama-töötama liberaalsesse moslemiriiki, tööle kohalike hiinlaste poolt loodud ilutoodete ettevõttesse internetiturundust tegema, kohtasin oma eluarmastust ja esimestel nädalatel tulitas vähkpunane nägu igapäevastest vürtsistest toidukordadest. Teadsin, et just see ongi täpselt kõik see, mida olin otsima tulnud. Malaisia sattus valikusse üpriski juhuslikult ja alternatiivina oli laual näiteks ka Pakistani vaibavabriku juhataja koht, aga elu läks teisiti.
Seleta oma raamatu alapealkiri lahti: kanavarbad ja kotijook. Kõlab ju imelikult!
Lõpuks ometi keegi küsib ka selle kohta – suur tänu! Eks seal ole nii üht kui teist, intriigi, irooniat ja põnevust, aga ka omajagu tõtt ja võib-olla ka kultuurikihte kohalikust elust. Minu jaoks tähistavad need eelkõige kohalikke veidrusi, mis lapselikult lõkerdama ajavad ja samal ajal ka külmajudinad tekitavad. Kotijook pani alul kummastama, kuid hämmastas mind ka oma labases geniaalsuses. Kanavarbaid olen proovinud vaid mõne korra ja pole kunagi päriselt sööma õppinud, kuid Malaisias on need populaarne suupiste. Tegelikult oli esialgne pakutud alapealkiri isegi pisut pikem ja välja jäi karri – nii oleks olnud kõik Malaisias elavad suuremad grupid ja nende lemmikud esindatud, kuid poliitkorrektsusest olulisem ongi lühem ja tabavam idu, mis jääb kummitama.
Sinu raamatu üks ajas tagasivaatavaid lauseid on: „Olen valiku ees, kas elada turvalist elu koduses mullikileühiskonnas või võtta ette elu suurim seiklus ja sukelduda tundmatusse.“ Teame, et oled sukeldunud tundmatusse. Kas mõnikord kahetsed ka?
Elu on kahetsemiseks liiga lühike! Eks vahel ikka mõtlen, et olen oma elu ise keeruliseks elanud ja ehk olnuks kodus kõik teisiti. Samas jälle tõden, et just mugavustsoonist välja astudes juhtuv ongi kõik see, millele tagasi vaadates vahel ise ka ei usu, et ma ise nende seikluste keerises olen olnud. Mis oleks parem viis, kui osa sellest raamatuna ilmutada, et see näpistusena meenutaks, et see polnud siiski uni?! Muidugi on ajuti raske perest-sõpradest eemal olla, kuid viibin Eestis nii palju kui võimalik, keskmiselt veerandi aastast. Kaugelt tulnuna on mul alati rõõm olla kodus, sest nii hindan lihtsaid asju, nagu meile iseenesestmõistetavana tunduvad lihtne asjaajamine, puhas loodus, pragmaatiline ellusuhtumine ja ilukõlaline salakeel.
Autorit küsitles Rene Satsi