LÕBUS

Käisin telemeestega mööda Venemaad, Kamtšatkani välja. Polnud ammu nii lõbusal reisil olnud. Neist tele- ja reisumeeste Margna-Jõekalda seiklustest sai kokku terve teleseriaal „Kaks kanget Venemaal“. Äsja ilmus „Minu ...“ sarja järjekordne raamat, sedapuhku Moskvast.

Olgem ausad, ei minu reisikaaslased ega ka Moskva-raamatu autor Manona Paris ei tea Venemaast just üleliia palju. Aga selle teadmatuse kompenseerib rõõmus ja avatud meel. Mõnikord nutan omaette, et vist lootusetult möödas on need vanade heade ekspeditsioonide ajad, kus kodust kaugele minekuks valmistuti aastaid, loeti läbi riiulitäied erinevaid raamatuid, valmistuti vaimselt ja tehti kõvasti trenni.

Meenutagem, kuidas valmistas 1970ndail oma ETV jaoks produtseeritud BAMi reisi ette telemees Toivo Tootsen. Meenutagem, kui palju ja millistele autoritele viitavad oma Venemaa reisikirjades Eduard Laaman, Lennart Meri või Olev Remsu.

Nüüd lennatakse peale ja show läheb käima. Mina olen kohe kartnud selliseid minekuid ja nende tulemusel valminud teoseid. Aga elu on mind viimasel ajal õpetanud, et nõndaviisigi saab häid asju teha. Hollywoodi näitlejatest kultuuriignorandid McGregor&Boorman sõitsid motikatega mööda maailma ja tootsid sellest ülimenuka ja täitsa vaadatava teleseriaali ning korraliku raamatu. Hullud ning eneseiroonilised soomlased Riku ja Tuomas käisid mööda suure ilma erinevaid paiku, kus tegid madventuuri – seda oli pööraselt lustlik vaadata. Mitmete telekanalite noored globetrotterid sobiksid veel siia ritta. Ja miks mitte ka meie oma Avantüristi-tüdrukud.

Igas žanris on vahva reisida. Ja igast reisist võib erinevates žanrites teha häid reisikirju ning -saateid. Peab vaid olema head maitset, avatud ja lustlikku meelt. Kristjan Jõekalda ja Teet Margna näitavad oma sellesügiseste reisisaadetega, et neil on omas žanris maitset. Saated on lõbusad ja täis pinget.

Tiit Pruuli