Suurem osa reisile minejaid plaanivad oma vabaaja veetmist sihtkohas küllaltki varakult ja see võimaldab neil ka põhjalikumalt tutvuda eluoludega, mis neid ees ootavad. Üks peamine põhimõte võiks reisiettevalmistusi tehes olla selline, et kui piletid on juba sihtkohta broneeritud, siis leidke alati aega, et astuda läbi reisimeditsiini nõustamiskabinetist.
Mida eksootilisem on reisipiirkond, seda vajalikum on tervise eest hoolt kanda. Varakult peaks arsti poole pöörduma mitmel põhjusel. Peamiselt siiski ikka selleks, et osal ennetavatel vaktsiinidel tekib tegelik kaitse alles pärast teist vaktsineerimisdoosi. Intervall kahe doosi vahel võib olla aga terve kuu.
REISIKINDLUSTUS AITAB HÄTTASATTUNUT
Reis õnnestub alati, kui üllatusteks ollakse valmis! Kui reisiraha planeerida, peaks arvestusse mahtuma nii vaktsiinidele vajaminev raha kui ka reisikindlustusele kuluv summa. Poliis tuleks alati endale välja trükkida – kui see on tehtud interneti teel. Kui tõesti on kiirustamise pärast kindlustuspoliisi tegemine ära ununenud, siis on interneti teel võimalik täna pea iga kind- lustusandjaga leping ka väljastpoolt riiki sõlmida. Need, kes on võõramaal hädasse sattunud, oskavad seda hinnata!
Üllatusena võib tekkida olukord, kus arsti visiidi eest tuleb välismaal tasuda kohe, vaatamata sellele, et teil on kindlustuspoliis esitada. Seega peaks siiski rahakoti vahel olema meditsiiniks mõeldud rahatähed – summa võiks olla, riigiti küll erinevalt, kuid siiski 50–100 dollarit. Arstilt tuleb alati küsida kviitung, et kindlustus kulunud summa hiljem hüvitada saaks. Kui aga satutakse statsionaarsesse ravisse ehk reisija pistetakse haiglasse, siis tuleb kiirelt ühendust võtta oma kindlustusfirmaga ja neile olukorrast teatada.
Tähelepanelik tasuks olla pangakaartidega kaasneva püsiva reisikindlustuse tingimustega – võib selguda, et nende kaartidega kaasnev kindlustus kehtib ainult juhul, kui reisisummast 75 protsenti on tasutud nimetatud konkreetse kaardiga seotud arvetelt.
REISILE TULEB ALATI MINNA TERVENA
Peamine põhimõte reisi ettevalmistamisel ja reisile minekul peaks olema see, et reisile minnakse alati tervena! Iga reis toob kaasa organismis adapteerumismehhanismide käivitumise, mis nõuab lisaenergiat. Kui tervist kurnab mõni haigus, ei ole kehas jõudu ka vastavasisuliseks kohandumiseks.
Meie oleme kindlate biorütmidega püsisoojased, kelle organismid peavad kõige rohkem lugu stabiilsest elurütmist ja ühtlasest temperatuurist. Seega, mida aeglasem on ühelt kontinendilt teisele üleminek, seda kergem on organismil sellega toime tulla. Siit võiks järeldada, et maad ja merd mööda reisimine meie jaoks üleminekul ühest vööndist teise on tervisesõbralikum, kui lennukiga neid kilomeetreid läbida. Reisimisel tuleks ära unustada igapäevane kiirustamine ja lasta organismil kodust eemaloldud hetkedega harjuda.
ALLA KOLMEAASTASED LAPSED JÄÄGU KOJU
Teine üldine põhimõte võiks olla, et alla 3-aastaseid lapsi ei maksaks endaga pikkadele reisidele kaasa tirida. Psühholoogiliselt on muidugi õige, et väikesed lapsed on võimalikult palju oma vanemate lähedal, aga emotsionaalselt on see kõigile raske.
Füsioloogiliselt on see lapse organismile väga kurnav ja isegi ohtlik, kuna lapsel pole välja kujunenud adaptatsioon ja organismi immuunsüsteem on liiga nõrk, et sõbraks saada nende miljonite uute mikroorganismidega, millega reisil tahes tahtmata kohtutakse. Kiire kliimavahetus on samuti väikelastele suureks katsumuseks.
Aastate jooksul kujuneb inimesel välja residentmikrofloora, mis koosneb nendest mikroobidest, kes meid kaitsevad ja suudavad tõrjuda uusi baktereid, kes meie organismi ründavad. Parimaks näiteks on reisidel üks kõige sagedasem tervisemure – kõhulahtisus –, mis tavaliselt on tingitud võõraste mikroorganismide sattumisest meie organismi.
Toomas Põld, Qvalitas arstikeskus