Teema: Elu ja töö välismaal

Dollarid, dongid ja lihapirukad

Ma tegin teleka lahti ning hakkasin partei kongressi vaatama. Esimestes ridades istusid sõjaveteranid, nagu sellistel puhkudel ikka – krimpsus nägudega muldvanad mehed, kelle rinnaesiseid täidab ordenite meri. Nad pistsid iga järjekordse leninliku loosungi peale maruliselt aplodeerima, kuigi ei tundunud juba ammu ööd ega mütsi jagavat. Püüa ise saja-aastaselt millestki aru ... 

TEINE TEKST 08.12: Ilma näppudeta mees

Olen Mount Lavinias. See on Colombo (Sri Lanka pealinn) äärerajoon, kus toimub iga aastane geiparaad. Mitte küll täna, aga ma mõtlesin, et mainin selle ära. Siin on imeilusad ja suhteliselt tühjad rannad ning pean siin paar päeva ootama, et minu juhiluba vormistataks tuk-tuki juhtimise loaks. “Tuk-tuki juhtimise luba” tõlgiks ma inglise ... 

ESIMENE TEKST 07.12: mina ja Sri Lanka, kes ja milleks?

Tere. Minu nimi on Rene. Aga sellest pole midagi – maailmas on veel palju igavamaid nimesid. Aga miks ma siin Sinu silmade ees olen? Selle pärast, et pärast mõnda aastat kaalumist otsustasin ma Sri Lankast raamatu kirjutada. Aga mitte ainult sellisest Lankast, mis enamuste turistide silme ette laiali laotub ("Oi ... 

Riigist lahkumise maks, mis on iga senti väärt

Mul on veider hobi – ma kogun reisijuhtideks nimetatavaid raamatuid. Selliseid, mis maailma iga maa olulisemad vaatamisväärsused ja odavamad hotellid üles loetleb ning klantspiltidega varustab. Kõik need Lonely Planetid ja Rough Guidesid. Päris niisama ma neid ei osta. Ma pean selles kohas käinud (või parajasti käimas) olema, vastasel juhul jääb ... 

Eesti mees ja The New York Times Building

Eestlased on bipolaarne rahvas. Me oleme võimelised ühel hetkel põhjatusse alaväärsuskompleksi langema ning järgmisel end universumi keskpunktiks pidama. Hala iseenese tühisusest muutub kiiresti veendumuseks, et õige eesti mees on suuteline ükskõik milleks, antagu talle vaid võimalus. Aga vaat just too võimalus on puudu, sest meid on nii vähe. Ent pole ...