Kaks aastat. Ma olen olnud kodust – Eestist – eemal juba rohkem kui kaks aastat. Kõlab kui pikk aeg, aga tegelikult on see läinud linnulennul ja mul on kuri kahtlus, et see on vaid minu seikluste sissejuhatus. Nende paari aasta jooksul olen elanud ja töötanud Norra fjordides, lõpetanud magistriõpingud Hollandis ... 
Muretseda olevat mõistlik ainult nende asjade pärast, mis sinu kontrollile alluvad. Loll jutt. Kõige pärast tuleb mõõdutundetult muretseda, sest kujutagem ette, mis juhtub siis, kui ei muretse! Seda enam, et asju, mis sinu kontrollile alluvad, on olematult vähe. Ja mis on elu väärt ilma pideva stressita? Või reis? Mina satun ... 
Lapsepõlvehirmudel on veider kalduvus tegelikkuseks saada. Ma kartsin poisikesena nelja asja. Üks oli meie elutoa seinal rippuv Viiralti graafiline leht, mille nime on mu alateadvus igaveseks blokeerinud. Selle keskel oli vaevumärgatav täpp, mida ma "untsuks" kutsusin. Untsu oli mu kõigi hirmude summa, kunstiteose pisidetailiks kehastunud deemon, keda nähes mu tilluke ... 
Ma sõitsin trammiga lennujaama ning Hobujaama peatuses tuli noor sugulane peale. Esiotsa ei pannud ta mind tähele, ent märkas lõpuks ja loivas lähemale, pigem kohusetundest kui huvist minu või mu kohe-kohe algava seikluse vastu. „Tsau, kuidas läheb?” küsis ta. „No mis sa arvad, kuidas mul läheb?” kasutasin alatut küsimusele küsimusega ... 
Bussi siseneb seltskond tundmatuid inimesi. Tead vaid seda, et nad on muusikud. Mida teeb selles bändis karkudega mees? Laulab? Keerab heli? Korraldab rahaasju? Ei, ta on transamees. Või kui veel täpsem olla – ta on Red Hot Chili Peppersi transamees. Ma polnud sellist asja varem näinud. Ka Singer Vingeril olid ... Eks see helin ole meie kõigi sees olemas. Mõnikord heliseb õrnemalt, mõnikord valjemalt, mõnikord nii kirglikult, et siis peab minema. Vaata lähemalt!
Go Reisikirjade uks on alati valla uutele põnevatele kaastöödele. Saada oma seikused aadressile reisikirjad@go.ee või vaata lähemalt!
