Me vaatasime emaga teineteisele otsa ning purskusime naerma. Ma polnud kunagi niimoodi naernud – koos emaga vähemalt – ning möödujad hakkasid meid hinnanguid andvate pilkudega kostitama. On vähe asju, mis neljakümneaastase vanusevahega inimestele samaväärselt nalja suudavad teha. Tokyo metroo on üks nendest. „Kuhu sa raha pead panema?” küsis ema ja ... 
Ma olin viimase kümne aasta räbalaimas olukorras. Viis minutit tagasi olin sisenenud hotelli, millesarnases polnud kunagi viibinud. Mu hilisõhtune lend tühistati viimasel hetkel ning kõik natukenegi inimliku hinnaga New Yorgi hotellid olid välja müüdud. Kõik, välja arvatud üks – Atlantic Motor Inn. Hotell, mille nime kuuldes Uberi juht hüsteeriliselt naerma ... 
Ma istusin Uberisse: „Palun Atlantic Motor Inni.” Juht hakkas valju häälega naerma ning ma sain kohe aru, et midagi on valesti. „Mis?” küsisin ehmunult. „Ei midagi,” ütles juht. Ja hakkas siis jälle naerma. Minu lend pidi New Yorgist juba kuus tundi tagasi Chicagosse väljuma, kuid pardale minekut lükati muudkui edasi, ... 
Aasta rõvedaim kuu on november. Me istusime naisega oma Kopli korteris – väljas kallas juba teist nädalat armutult sadada – ja otsisime internetis Seattle’i üürikortereid. Meil olid lennupiletid justnimelt sinna ning olemasoleva plaani kohaselt pidi meie pere järgneva aasta Seattle’is elama. Ma jumaldan Seattle’it. Inimesed (ja ilm) võivad seal ju ... 
Mõnikord pole vaja end tagasi Nõukogude Liitu ette kujutadagi, et uuesti Nõukogude Liidus olla. Piisab mõne Ameerika suurlinna lennujaamast. Ma olen viimasel ajal tohutult lennanud ja nii on mul kogunenud lugematu hulk kõikvõimalike lennufirmade punkte, mida õnnestub nii maal kui ka õhus igasugu luksuste vastu vahetada. Ma olin perega Salt ... Eks see helin ole meie kõigi sees olemas. Mõnikord heliseb õrnemalt, mõnikord valjemalt, mõnikord nii kirglikult, et siis peab minema. Vaata lähemalt!
Go Reisikirjade uks on alati valla uutele põnevatele kaastöödele. Saada oma seikused aadressile reisikirjad@go.ee või vaata lähemalt!
