Mul on veider hobi – ma kogun reisijuhtideks nimetatavaid raamatuid. Selliseid, mis maailma iga maa olulisemad vaatamisväärsused ja odavamad hotellid üles loetleb ning klantspiltidega varustab. Kõik need Lonely Planetid ja Rough Guidesid. Päris niisama ma neid ei osta. Ma pean selles kohas käinud (või parajasti käimas) olema, vastasel juhul jääb ... 
Eestlased on bipolaarne rahvas. Me oleme võimelised ühel hetkel põhjatusse alaväärsuskompleksi langema ning järgmisel end universumi keskpunktiks pidama. Hala iseenese tühisusest muutub kiiresti veendumuseks, et õige eesti mees on suuteline ükskõik milleks, antagu talle vaid võimalus. Aga vaat just too võimalus on puudu, sest meid on nii vähe. Ent pole ... 
Puuoksa külge riputatud kiik võib ühe rahva kohta öelda rohkem kui hümn, lipp ja vapp kokku. Chicagos on tuhandeid ristmikke ja üks neist moodustub Rascher avenüü ja Paulina tänava kohtumisel. Ristmik nagu iga teine, aga ometi eriline, sest siin on minu Ameerika kodu. Diagonaalis üle tänava elab üks mehhiko perekond. ... 
Inglise keeles on mõiste guilty pleasure. See tähistab nähtusi või tegevusi, mis meile küll meeldivad, kuid on maailma – või meie endi – silmis kaheldava väärtusega. Näiteks Spice Girls, mida ma kodus salaja kuulan, kuid avalikult saastaks tembeldan. Või Kroonika, mida ostes alati kapuutsi silmile rebin. Ja üks guilty pleasure on mul veel ... 
Me vaatasime emaga teineteisele otsa ning purskusime naerma. Ma polnud kunagi niimoodi naernud – koos emaga vähemalt – ning möödujad hakkasid meid hinnanguid andvate pilkudega kostitama. On vähe asju, mis neljakümneaastase vanusevahega inimestele samaväärselt nalja suudavad teha. Tokyo metroo on üks nendest. „Kuhu sa raha pead panema?” küsis ema ja ... Eks see helin ole meie kõigi sees olemas. Mõnikord heliseb õrnemalt, mõnikord valjemalt, mõnikord nii kirglikult, et siis peab minema. Vaata lähemalt!
Go Reisikirjade uks on alati valla uutele põnevatele kaastöödele. Saada oma seikused aadressile reisikirjad@go.ee või vaata lähemalt!
