Teema: Ameerika Ühendriigid

Minu esimene ning jahmatavalt naeruväärne kultuurišokk

Ma ei ole kunagi kedagi kadestanud. Võib-olla mõnd üksikut ja üsna ammu. Ma kadestasin kunagi Tõnu Trubetskyt, sest Vennaskond oli populaarsem bänd kui Mr. Lawrence. Ma kadestasin Maarja-Liis Ilusat, sest tema lõi maailmas läbi ja mina mitte. Ja muidugi kadestab iga mees Märt Avandit, sest ta ei pea naiste saamiseks ... 

Hotell California 1

Kultuurišokk võib tähendada ükskõik mida. Mõne jaoks tähendas see kaheksakümnendail Helsinkis laevast väljudes mustvalgest filmist värvilisse sattumist. Mõne jaoks saabus kultuurišokk kümme aastat hiljem lennuki aknast New Yorki vaadates. Mõne jaoks tähendas kultuurišokk aga sõna otseses mõttes hulluks minemist. Omal ajal räägiti linnalegendi Eesti NSV riigiametnikust, kes New Yorki sattus ... 

Esimene USA-reis

Ma kardan lennata. Loomulikult pole mu lennuhirmul ainsatki ratsionaalset põhjust: lendamine on turvaline, lennukeid hooldatakse tihedamini kui liinibusse ja nii edasi. Lennuhirm ongi ebaratsionaalne. Aga see ei muuda seda vähem hirmsaks. Veel viisteist aastat tagasi ei saanud ma kaks nädalat enne Tallinna−Stockholmi lendu magada. Napp kolmveerand tundi lendamist ja enne ... 

Kaks maskiga meest

Ameeriklastele meeldib kohvikutele lõbusaid nimesid panna: Thanks a Latte, Espresso Yourself, Steaming Hotties, Fleetwood Macchiato, Thinking Cup, Mornings in Paris, Brew HaHa! ja nii edasi. Minu Chicago kodule lähima kohviku nimi on First Slice Pie Cafe ning küpsetised on siin esmajärgulised. Kohvist rääkimata, mis on täpselt nii suurepärane, kui ameerika ... 

Perry

Minu lapsepõlvekodus räägiti religioonist haruharva. Võib-olla Iraani pantvangikriis ajal, kui siiski. Seda eredamalt on mul meeles, kuidas isa kord inglitest kõnelema hakkas. Ma ei mäleta, miks. Ju ma midagi lolli olin küsinud ja nii ei jäänud armastatud lastekirjanikul muud üle, kui midagi arvata. Põhiliselt mäletan isa jutust seda, kuidas mõned inimesed ...