Minu põlvkond peaks vahel ikka reisima "Post-Sovieti" riikidesse, et osa saada veidi ulmelisest ajas rändamisest ning tunnetada taas oma naha peal seda „olid ikka ajad“ hõngu. Ma polnud tegelikult varem Usbekistanis käinud, aga millegipärast tuli kõik tuttav ette. Viisa saamise kadalipp, lennujaama lõputud turvainstantsid, valuutavahetuse reguleeritus – nagu poleks 50 aastat mööda ...
Assoorid võiks olla saar, kus elasid kunagi kahekesi Robinson ja Reede. Näiteks. Aga igal juhul oktoobris 2016 oli see kindlasti saar, kus 10 päeva elas meie pere. Me teadsime, et saab olema seiklus, kui juba kaugel ookeanis on vulkaanid aegade hämaruses otsustanud pursata nii metsikult, et sellest saab üks paradiis ...
Kuigi juuli tundub paljudele Tai reisi jaoks väga veidra kuuna, võin nüüd isiklikust kogemusest kinnitada, et pole sel ajal häda midagi. Temperatuurid 30–32 °C on veidi soojemad kui eestlaste lemmikajal detsembrist veebruarini, aga kenasti talutavad. Vihma aeg-ajalt sajab – paar korda nädalas saab vihmavarju avada ja ka öösiti on vihma ...
Lugu Jumala maadejagamisest: Grusiinid istunud pikalt pidulauas ega jõudnud lihtsalt maadejagamise ajaks kohale ning maad olla nendeta ära jagatud. Kui nad lõpuks Jumala jutule jõudsid ning talle jutustasid kui palju head veini ja maitsvaid roogasid nad tema auks sel ajal olla joonud ja söönud ning lugematuid tooste talle pühendanud, härdis ...
Grusiinid on üsna usklik rahvas, 85% elanikkonnast on ortodoksid. Miks ma ütlen „üsna“? Sest see suhe kirikuga on huvitav minusugusele ateistist eestlasele. Kirikuga omab sidet eelkõige noorem ja keskealisem generatsioon. Vanad põletavad endiselt oma küünalt Stalini ikooni ees. Samal teemal loe veel ka: Georgia Nokia