Hommikul on tore minna hommikust sööma ja peale sattuda, kuidas Phonsak tõelise mehe kombel kalu jõest välja kangutab. Mõni ikka jaksab hommikul vara… Loks, loks, loks, loksub varsti minibuss või siis minivan, nagu me seda siin inglise keeles kutsume. Jälle uus buss, uus juht on tulnud meid peale võtma. Logistame ...
Pannkoogid ja puuviljad kaovad minu sisemusse jõeäärse hotelli restorani rõdul, kus teisi inimesi ei ole. Vaade on mägedele, mis on siinsamas ja loomulikult ka jõele (kuna hotell on ju jõe ääres, nagu ma ütlesin, eks ju) ning jõudu koguvale päikesele. Unine küla, nagu romantiliselt armastatakse öelda, jääbki uniseks. Ei toimu ...
On varahommik ja mina vaevan ennast vannitoas duši all seistes sellega, et otsin silmadega ja kätega kobades mõnda teravat serva. Oleks vaid mõnel plaadil äär lahti või terav klaasi serv kuskil tähelepanuta jäänud aga tuhkagi! Kõik on niiii ohutuks ehitatud! Nimelt ei saa mina aga šampoonipakendit lahti. Pead pesta oleks ...
Väike buss, mille rentinud oleme, kihutab küllaltki hullumeelselt. Laoses ei tohiks hullumeelselt kihutada – selleks tuleks minna Saksamaale, kus on korralikud kiirteed – ja seal ennast välja elada. Enamus Laoses ühistranspordi rooli istuvad inimesed pole aga Saksamaa kiirteedest kuulnud ja arvavad, et nende auklikud ja õnnetud maanteed on just see ...
ÄRATUS! Äratus on täna juba kell viis (hommikul). Neetud, mis juhtus?! Hommikul kell viis ei tee ma vahet tualetil ja viietärni hotelli fuajeel. Ei saial ega leival. Hommikul kell viis pole mitte millelgi vahet. Aga ärkama peab. Sest m u n g a d on j u b a üleval! ...
