Administratiivselt Krasnojarski krai koosseisu kuuluv Norilsk on maailma külmemaid linnu, jaanuarikuu keskmine temperatuur on miinus 31 kraadi. Tunde teevad veel ebamugavamaks tugevad tuisu- ja tormituuled, mis üle tundra kihutavad. Talv kestab 280 päeva, keskmiselt on aastas 130 lumetuisu päeva. Lühike suvi võib samas olla soe, kraadiklaas võib tõusta pluss 25 kuni 30 kraadini. Kunagine vang Jaan Lausing, kelle mälestused lapselaps Tarmo Lausing hiljuti raamatuks köitis, ütleb Norilski kohta aga nii: „Ilm on seal nii, et 12 kuud on talv, ülejäänud suvi.“
Norilsk on väga noor linn, asutatud alles 1920ndail aastail, kui seal avastati suured maavarade lademed – vask, nikkel, süsi. Norilski kandi, eriti Taimõri poolsaare uurimisega on varasematel aegadel tegelenud ka baltisaksa teadlased, Tartu ülikooli kasvandikud Friedrich Schmidt ja Alexander Theodor von Middendorff.
Linn kerkis siia aga 1930ndail puhtalt vangide toel ja nende kaevandatud maagi väljavedamiseks.
Vene luuletaja Šerševski on kirjutanud:
Nii sündis võimas linn
kui sotsialismi ime tundras.
Sai tehtud kontidest –
me laagrirahva lihast.
(tõlkinud Heldur Jõgioja)
Norilski elanikkond (u 177 000 inimest) koosneb täna ka kunagiste vangide järeltulijatest, aga valdavalt siiski hilisematest sisserändajatest. Nime on linn ilmselt saanud põlisrahvalt evenkidelt – sama nime kannab linna lähedal voolav jõgi ja siinsamas kõrguvad mäed.
Norilski olulisim tööandja on põhiosas kahele vene oligarhile – Vladimir Potaninile ja Oleg Deripaskale – kuuluv Norilski Nikkel. See on kaevandusgigant, mis ammutab oma üüratu rikkuse 250 miljonit aastat tagasi vulkaanipurske tagajärjel tekkinud nikli-vase-pallaadiumi deposiitidest. Kaevandamis- ja tööstustehnoloogiast tulenevalt on Norilsk arvatud maailma enimsaastatud paikade hulka, mille elanikkonna eluiga on märksa madalam kui mujal Venemaal, jäädes seega kaugele maha muu maailma eluaastatest.
Norilsk on kinnine linn, mis tähendab, et sinna saamiseks tuleb hankida FSB-lt eriluba, lühike vabaduse periood valitses Norilskis vaid 1991–2001.
Püsiteid Norilskisse ei lähe, raudteeühendus on vaid kohalike linnade vahel (Norilsk, Talnah, sadamalinn Dudinka), nii öelda suurelt maalt pääseb Norilskisse vaid lennukiga. Omal ajal püüti ehitada liini Moskvasse, aga kui Stalin suri ja orjatöö vähenes, jäi selle rajamine pooleli.
Meie lendame Norilskisse tänaöise lennuga Moskvast Domodedovo lennujaamast, lennuaeg ca 5 tundi.
Enne lendu jõudsime ära käia ka Moskvas asuvas Gulagi ajaloo muuseumis, mis annab tõesti hea ülevaate N Liidus toiminud orjatöölaagritest. Korralik faktoloogiline osa ja vene keele oskajatele kaasakiskuvad isiklikud mälestused. Siiski tõdes me reisikaaslane Rein Grabbi, et kui käia Saksamaal natsismilaagritest jutustavates muuseumides, tekib emotsionaalne arusaam neist õudustest, mis seal toimusid. Vene muuseum on ses osas tõesti mõnevõrra hillitsetum.
1 KOMMENTAAR
On tänuväärne, et Eesti Vabariigi juubeli puhul ei ole unustatud Venemaa vangilaagrites hukkunud eestlasi. Ma väga loodan, et meeles peetakse ka Siberisse küüditatud ja sealses maamullas puhkavaid eestlasi. Olgu mälestus kõikidest Venemaal hukkunutest meie kõigi jaoks püha.