Reisikorraldaja: riigid peaks nagu võistlust, kes suudab oma koroonatingimused pikemalt ja keerulisemalt sõnastada

Kui surfarid püüavad laineharju, siis reisiettevõtted on õppinud püüdma lainetevahelisi aegu. Praeguseks on kohal teadmine, et koroonaviirus lainetab meiega veel pikalt ning puudutab moel või teisel igaühte meist.

Enam ei jälgita niivõrd sihtpunktide sesoonsust, kuivõrd epideemia kulgemist riigiti – Eestis on kolmas laine, Tšehhis neljas, Hispaanias viies jne. Igal riigil on veidi erinev lainegraafik, sõltuvalt kehtestatud meetmetest ja vaktsineeritusest.

Suve alguseks olime Eestis viiruse alistanud. Hakkasime unistama reisimisest, elamustest väljaspool oma koduaeda, hotelliöödest sumedate õhtutega kaugetes paikades. Olime seda aega pikalt oodanud, olnud tublid, pidanud kinni piirangutest ning järginud juhiseid. Me tundsime, et oleme selle ära teeninud. Raha oli reisimiseks kõrvale pandud ja ootas investeerimist elamustesse. Reisidelt kaasa toodud muljeid ja mälestusi ei saa kinni maksta üheski valuutas.

Aga millal on turvaline reisida? Kas siis, kui kodus ja sihtpunktis on nakatumise määr madal? Kuid vahepeatustes? Kas on tähtsam valida otselendude või sihtpunktis kehtivate piirangute vähesuse vahel? Kas reisiks vajalike dokumentide ja testide suur hulk on hea märk või vastupidi? Kas piisab, kui mul on korralik reisikindlustus ja rahavaru? Küsimusi on palju ja olulist selgust pole poolteist epideemia-aastat toonud.

Üks on selge: miski pole endine, olukord muutub pidevalt ning sellega tuleb reisimisel arvestada. Keegi ei tea, mis juhtub nädala-kahe või kolme kuu pärast. Nõudeid on palju ja neid muudetakse jooksvalt. Näiteks Island lubas hiljaaegu ühena esimestest vaktsineerimissertifikaadi ehk nn koroonapassiga külastajad karantiini jäämata ning koroonatesti tegemata riiki, kuid alates 27. juulist nõuab taas lisaks ka negatiivset COVIDi testi. Sama olukord on Gruusias.

Rihma tõmmatakse riikides taas koomale ning tuleb hoida paindlikku meelt. Isegi USA president Joe Biden mainis juuli keskel kohtumisel Angela Merkeliga Ameerika reisikeelu võimalikku peatset tühistamist, aga kõigest paar nädalat hiljem andis USA administratsioon siiski teada, et reisikeeldu Euroopa Liidu reisijatele Delta tüve leviku tõttu maha ei võeta.

Tallinna lennujaama läbis suvekuudel koroonaaja rekordilised 150 000 reisijat, mis küll ei ole võrreldav n-ö vanade heade aegadega. Need on õnnelikud inimesed, kes tabasid ära lainetevahelise aja, tegid kiired otsused ja sõitsid puhkama.

Sihtkohad on näinud suurt vaeva

Kõige populaarsemad puhkusesihtkohad olid juunis ja juulis Türgi, Kreeka, Itaalia, Horvaatia, Montenegro, Bulgaaria. Tegu on traditsiooniliste suviste tšarterreiside sihtpunktidega, mille kvaliteedis ja headuses ollakse veendunud. Ühtlasi on neis riikides pandeemia seljatamisse tohutult palju panustatud: juurutatud uusi puhastusstandardeid, vaktsineeritud töötajaid, ostetud koormate kaupa desovahendeid, hajutatud toole, laudu, voodeid ja inimesi. Tehtud on kõike, et terviseamet rahule jääks ja mis peamine – et viirus ei leviks.

Keskmiselt ostetakse piletid ja tuusikud praegu maksimaalselt kaks kuud ette, aga üha rohkem tehakse ka viimase hetke oste. Ei oodatagi mitte niivõrd viimast soodsat hinda, kuivõrd fakti, et reisida saab karantiinita, kohapealne meelelahutus on lubatud ja poed avatud. Eelistatakse otselende.

Pandeemiaajale on iseloomulik see, et reisimiseks on vaja korralikku info töötlemise oskust. Lennufirmade ja lennujaamade nõuded on küll üsnagi sarnased, kuid riikide nõuded on endiselt erinevad ja muutuvad sõltuvalt viiruse levikust. Orienteeruma peab võõrkeelsetes keerulistes ja lohisevates juriidilistes tekstides. Vahel tekib isegi tunne, et riigid peavad omavahel võistlust, kes suudab oma tingimused pikemalt ja keerulisemalt sõnastada.

Enamik riike, sealhulgas Eesti, nõuab reisijatelt piiriületajaankeedi täitmist. Needki ankeedid on võõrkeelsed ning nõuavad kõvasti aega ja keskendumist. Tihtilugu on neisse sisse poetatud ka oma väike veidruseuss. Näiteks nõuab Läti piiriületajaankeedi täitmist, aga kui oled ülesandega justkui kenasti hakkama saanud, siis selgub, et see kehtib transiidi korral ainult 12 tundi. Mõne riigi ankeet tuleb vigade korral uuesti täita, sest parandamise võimalust ei ole. Alles hiljuti rõõmustasime koos töökaaslaste ja reisijatega, kui Kreeka piiriületajaankeedis lubati lõpuks teha parandusi ning ponnistusi premeeriti kohese QR-koodi vastu saatmisega. Varem seda võimalust ei olnud ning puuduste korral dokumentides ähvardab reisijat lennukist maha jätmine.

Itaalia ankeedid võistlevad oma sisu ja pikkuse poolest Vene viisa ankeediga, aga kui viimaste puhul võid olla kindel, et iga su tähe loevad ja analüüsivad kolm inimest läbi, siis Itaalia piirivalve ei viitsi mõnikord isegi ID-kaarti kontrollida. Mis võiks olla nördimapanevam, kui oled korralikult ette valmistatud, läbinud vaktsineerimised, maksnud testide ja tunnistuste eest, laadinud alla sertifikaadid, kõik ankeedid kohusetundlikult täitnud, printinud, hoolikalt kiirköitjasse aheldanud ja siis ei taha keegi neid näha? No kas ei tee viha, kas pole ebaaus?

Augustis ja septembris läheb ehk veel hoogsalt ja samas rütmis. Reisida saavad lõpuks ka rühmad, kelle reise on kordi edasi lükatud. Kuna rühmareiside ettevalmistusperiood on pikem ning riske ja vastutust rohkem, siis nende korraldus on tõeline kunsttükk, aga seda põnevamad ja oodatumad need on. Käputäis eriti eksklusiivseid Go Traveli korraldatud elamusreise saavad ka lõpuks teoks. Guatemala, Pakistan, Mehhiko, Kreeka purjereis on pikalt oma järge oodanud ja väljuvad veel sel aastal. Botswana ja Tansaania eriprogrammid teostuvad loodetavasti järgmisel aastal.

Välisturistid esialgu veel ei ole naasnud

Sügise kohta prognoose teha on keeruline. Me ju ei tea, kus ja kuidas järgmised viiruselained arenevad. Kas peale puhkusereiside hakatakse käima ka tööreisidel, konverentsidel ja messidel või jätkub elu Zoomis ning Teamsis? Usume, et puhkusereiside hooaeg läheb kuni septembri lõpuni väga hästi, aga oktoober-november on praegu veel küsimärgi all. Turg hakkab sügisel väga palju sõltuma ärireisijate tagasitulekust. Välisturistid ei tule aga meie juurde enne, kui pandeemia on rahunenud ja lainetamine lõppenud. Nad ütlevad, et pole turvaline, meie vaktsineerituse määr pole piisav, me ei saa neile garanteerida avatud restorane, hotelle, atraktsioone ega muuseume.

Vaktsineerimine on ainus meile teadaolev vahend välisturistide tagasi toomiseks. Samuti hoiab vaktsineerimine eemal riski reisil nakatuda, mis tähendab jääda võõral maal koos kaasreisijatega karantiini ühes sellest lähtuva võimaliku kaosega reisiplaani ja kulude osas. Reisijate, oma töötajate, giidide ja laiemalt kogu ühiskonna turvalisus on meie tegevuse üks peamisi alustalasid ning mõjutab kõiki meie otsuseid.

Laias laastus võib öelda, et kõigil meil ongi kaks valikut: kas lähme piirangute teed ja lainetame aastaid edasi või lähme vaktsineerimise teed, jõuame karjaimmuunsuseni ning viirus sureb välja. See valik ei ole ühiskonna ega valitsuse teha, vaid igaühel meist eraldi.

Turismisektor muidugi ohib edaspidigi, teeb meeletult lisatööd ning panustab oma aja ja vahenditega, et normaalne elu taastuks ning et maailm oleks kõigile avatud.

Age Põder, Go Traveli partnersuhete juht

Ilmunud Maalehes, 11.08.2021 (https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94254089/reisikorraldaja-riigid-peaks-nagu-voistlust-kes-suudab-oma-koroonatingimused-pikemalt-ja-keerulisemalt-sonastada)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga