Nordeaga Gotlandile – eellugu 16

Siit hakkab nüüd tulema lugusid sellest, kuidas ma ennast ilmareisile mineva Nordea pardale sebisin ja mis sellest kõigest välja tuli. Kirjutan siinset sissejuhatust laupäeva, 2. oktoobri hommikul kodust lahkudes ja lisa tuleb ehk millalgi järgmisel nädalal kui jälle netti saan.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et leidsin GoMaailma reisiblogi võistluse juhuslikult kellegi teise blogist. Konkurss oli käimas olnud juba üle nädala ja mu imestusel polnud otsa ega äärt, kui nägin, et võistlevatel lugudel on jube vähe toetust. Võistlus käis ju teadupärast selle peale, kes kõige rohkem reitingut kogub ja ma mõtlesin, et mis värk on, et lugudel on kommentaare nii vähe?

Mulle õudselt meeldis, et ei mõõdetud joonlauaga postituste ilukirjanduslikku väärtust ega kaalutud faktitihedust, vaid et võitma pidi piltlikult öeldes see, kellel on kõige rohkem sõpru. Noh, mis see on siis, mõtlesin ma, sõpru-tuttavaid on meil mehega kahe peale hordide viisi, teeme ära!

Kõige raskem oli leida reisilugu, sest ma pole viimastel aastatel praktiliselt üldse reisinud, lihtsalt prioriteedid on teised. No mida ma reisin, kui ei jaksa omale paadikuurigi ehitada? Stockholmis käin küll sagedasti ja vahel Helsingis, aga need on põhiliselt tööreisid või shopingud, mis neist kirjutada. Üks vana Ruhnu sõitmise lugu päästis mu kitsikusest ja edasist te juba teate.

Aga et kõik veelgi ausamalt ära rääkida, pean tunnistama, et olen olnud terve viimane kuu aega tõsine arvutisõltlane, sest ajast peale, kui 3. septembril mu reisilugu siia lehele üles sai ja väikseks rebimiseks läks. Eesmärkide saavutamist ei või mitte juhuse hooleks jätta, eks ole. Kalkulaator konkurentide (loe: Ove Kanguri) reitingu kokkulöömiseks oli pidevalt käeulatuses. Mängu said kaasatud mu töökaaslased nii Tallinnast kui Tartust, Eesti suurima arvutitootja alamad samuti nii Tartust kui Tallinnast, sugulased, sõbrad, meie pere arvutipoe kliendid ja kõikvõimalikud tuttavad ja tuttavate tuttavad, facebookí kaudu levis ka sõnum nagu kulutuli ja nii ta läks. Võistluse lõpu poole oli meil mehega juba järg sassis, et kellele me oleme selle asjaga pinda käinud ja kellele veel pole ja endale hakkas juba imelik tunduma see üldrahvalik peedistamine. Ega kõik, kellele rääkisime, mängu tõsiselt ei võtnud, aga samas oli ka päris mitu sellist inimest, kes peale mu reisivõitu on helistanud või kirjutanud ja kahetsenud, et ei saanud mulle toetust avaldama tulla, sest ei kuulnud asjast õigel ajal. Inimesed tahavad nii väga ilmareisis osalised olla ja elavad nii südamest kaasa mu reisileminekule, et lihtsalt vaata ja imesta! Kodulinnas Raplas ei saa üldse enam nina uksest välja pista, ilma et keegi heasoovlikult patsutama ei tuleks või siis räägiks, kui väga roheliseks on ta näost läinud mu reisist kuuldes.

Imestan jubetumal kombel, et kuidas küll üks merereis on minust vorminud nagu mingi kohaliku tähtsusega staari, inimesed elavad nii hingest kaasa ja isegi kõik täiesti vähe tuttavad inimesed soovivad õnne nii tänaval kui poes, no igal sammul! Meenub kadunud Mauri Rausi mõttetera, et provintsi hai on pealinna kilu ja see ajab hirmsat moodi itsitama.

Nüüd ma asun siis teele. Seljakott on pakitud, hädavaevu surusin sinna sisse suure sooja lambakampsuni ja merekomplekti paksud-soojad püksid, ega palju muud sinna kotti ei mahugi. Kui poole võistluse pealt uut seljakotti ostmas käisin, küsis müüja, et kuhu minek, aga ma ei saanud ju öelda, et Gotlandile, sest üldse polnud veel kindel, et just mina sinna lähen. Sama asi oli uute matkasaabastega, mida kindlalt tahtsin saada heleda tallaga, no on lihtsalt selline kiiks mul, et teise mehe valge paadi peal tumeda tallaga ei trambita. Müüja küsis jälle, et kuhu ja milleks. Siis ma juba teadsin, aga pelgasin ütelda, sest kogemus oli juba olemas, et inimesed lihtsalt ei usu mu juttu…

Ega ma päris hästi ei adu, millesse ennast mässinud olen. Viimased kümmekond päeva olen saanud massiliselt õnnitlusi nii telefoni teel kui oma kirjakasti ja need, lisaks sellele, et teevad südame soojaks, on mind ka suurel määral lõbustanud. Pole ausalt öeldes kunagi varem mõelnud selle peale, mis asi see fännamine õieti on, kuni Tätte ja Matvere fännide kirjad mu oma meilikasti potsatama hakkasid. Toon siin ühe stiilinäite, kirjakese Lõuna-Eestist, mille sain üht tööasja lahendades. Lugege ja nautige:

Oooo, star, nii äge:-) Ära teegi tööd, mõtle juba reisile, issand ma laseks suurest rõõmust püksi. Kuidas Sul ikka vedas ja veel Markoga minna, nii ilus mees ja lahe mees, tervita minu poolt:-) Ütle, et Sul üks töökaaslane hullumas tema pärast:-)))”

Fantaseerisime siin mehega, kuidas esimesel õhtul Nordea pardal, siis kui mehed on omale juba parajas koguses rummi sisse valanud, tõusen mina püsti, palun sõna, võtan taskust kokkukäkerdatud A4 lehe või kohe mitu sellist lehte ja loen ette kõik need nimed, kelle poolt mul on palutud armastatud artistidele tervitused edasi anda. Kui lõpuni jõuan, on mehed laua taga märkamatult uinunud nagu jõuluvana Kitsa Kinga saates.

Hakkan nüüd ennast mere pääle sättima, et GoMaailma armust Visbysse purjetada, aga teie püsige siin lehel ja hoidke mulle pöialt, armsad sõbrad;)

16 kommentaari

  • Juula kommenteeris

    Hääd reisi!

  • Erkki kommenteeris

    Head taganttuult Ylle!

  • Aira kommenteeris

    Delfis olnud videost Nordea minekust vilksatasid Sina ka korra, seega võib kindel olla, et ikka teele läksid 🙂 Naudi siis oma reisi !

  • Ove Kangur kommenteeris

    See algus tuleb täitsa tuttav ette 🙂
    Kuidas seal laeva peal üldse netiga lood on? Kas saad “lives” sissekandeid teha või on reisi kokkuvõtet alles peale reisi oodata?
    Tuult purjedesse sulle ja teistele igatahes siit Portugalist, kuhu mina nüüd otsapidi jõudnud olen

  • Ülle Raavel kommenteeris

    Tuule suund kusjuures ongi nord, kuigi ülihädine 2 m/s. Sõidame mootoriga, üks puri jäeti ka ainult püsti, aga palju sellest abi ei ole. Kahjuks juhtus midagi meie AIS-iga, nii et meid ei saa praegu jälgida marinetraffic.com-i pealt, aga kõht on Jaani praetud lesta täis ja meel on hea. Värsket lesta, siiga ja räime pistis meile kaasa keegi kalamees.
    Ja internetti meil siin tegelikult pole;) Või õieti on, aga see on nii hirmaeglane, et hädapärast mingi pildi ette saab, aga miskit live´i ei saa kirjutada. Kirjutan natuke asju kokku siis kui Visbys hotelli saan.
    Inimesed, aitäh tuult soovimast, seda läheb ikka elus vaja;)

  • kristen kommenteeris

    millal te visby jõuate?

  • Tiit Pruuli kommenteeris

    Täna kl 16 paiku arvas meeskond, et Gotlandile jõutakse täna õhtuks.

  • Marie kommenteeris

    Siis saab ehk õige pea siin ka esimesi muljeid kuulda. Huvitav, kas Ülle jääb siis kaheks ööks Gotlandile? Lennukipilet pidi vist alles teisipäevaks olema?

  • Ülle Raavel kommenteeris

    Gotlandile jõudsime ööl vastu esmaspäeva, kell oli vist miski pool kaks. Terve tänase päeva oleme olnud tublid turistid, saarele on ring peale tehtud ja Visby linna peal kolatud. Õhtul tähistasime kaameramehe sünnipäeva ja nüüd ma naudin juba hotellimõnusid. Mehed siit ilmselt homme veel minema ei saa, sest meri on raju.
    Muljeid on nii palju, et mitte kuidagi ei suuda neid ritta panna.
    Ja muide, tuul oli meil põhiliselt vastu, pühapäeval puhanguti lausa 15 m/s, mistõttu mul eilne päev üldse vahele jäi, aga ega see ei tähenda, et millestki kirjutada pole, eks ole;)

  • Siret kommenteeris

    Kas keegi saaks mulle ütelda,kus internetilehekülgedel saaks jälgida katamaraani Nordea asukohta ja teisi andmeid katamaraani kohta.

  • Ülle Raavel kommenteeris

    Siit lehelt saab infi:
    http://www.facebook.com/home.php?#!/Tele2ymberilma?ref=ts
    Muidu http://www.marinetraffic.com näitab ka Nordeat, aga ainult kohati. Navirec on kindlam.

  • Ülle Raavel kommenteeris

    Sorry, see facebooki link läks küll nüüd metsa, tagumine pool ei tulnud aktiivne ja juhatab nüüd valesse kohta, aga vaata ise näoraamatust “Matvere ja Tättega ümber ilma” lehelt

  • Blog Admin kommenteeris

    Õige link siis selline: http://www.facebook.com/Tele2ymberilma

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Reisile oleks tahtnud, aga kas just nende inimestega..

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    Su lugu oli võitu väärt Ülle, tõesti tore oli see Ruhnu lugu 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga