Tsõngõz Ajtmatov kirjutas oma romaaniga „Ja sajandist on pikem päev“ Kasahstani raudtee-maaks, kus rongis sõitsid „idast läände ja läänes itta…. Ja kummalgi pool raudteed laiusid siinmail suured kõrbed, sarõ-özekid – kollaste steppide Südamaa. Siinmail mõõdeti kõiki vahemaid raudtee äärest, nagu mujal Greenwichi meridiaanist.“ Mina olin Almatõs ühel SNG riikide raudteenõupidamisel ...
Astana ja seal kohatud inimesed jätsid hea näite optimismist, mida läänemaailmas leidus ehk viimati 1960ndatel aastatel. Kõik areneb, kõik edeneb, isake Nazarbajev hoolitseb kõige eest, teab kõike. Siin ehitatakse veel tehislinnu ja unistatakse kosmosesse lendamisest. Tõepoolest, 10 aastat tagasi olid siin ühel Išimi jõe kaldad eriti inetud hrušovkad ja teisel ...
Viimati olin ma endise N Liidu Kesk-Aasia vabariikides 2004. aasta lõpus. Olime siis matkal koos Jaanus Plaadi, Tiit Riisalo, Jaan Tätte, Toomas Männaste ja Karin Deaniga. Panen siis üles oma tookordse kokkuvõtte reisist. Karin parandas ja täiendas seda teksti ja sellisena: www.euro.postimees.ee/080205/esileht/valisuudised/157103.php ilmus ta "Postimehes". Paar toonast pilti ka siin ...
Kohati on Venes päris keeruline orienteeruda. 1924-91 oli olemas linn Sverdlovsk, nimetatud leninliku timuka Jakov Sverdlovi järgi. 1990ndate alguses, kui Jeltsini ajal linnadele vanu nimesid tagasi anti, sai Sverdlovskist taas Jekaterinburg. Aga oblast jäi Sverdlovski oblastiks ja raudteejaama nimi on ka endiselt Sverdlovsk Passažirskaja. Tänane Kasahstani pealinn Astana on kandnud ...
Meie reisikavasse võib tulla muutusi, sest loen praegu Jekaterinburgi raudteejaamas rongi oodates järgmist uudist: http://www.postimees.ee/?id=207137. Meie peaksime kava järgi seal olema 12. jaanuaril. Nüüd saan ka aru, miks meie Tadžikistani kontakt viimastel päevadel vastanud ei ole. Püüame uurida, mis seis Mägi-Badahšanis on.
