Väike ülevaade Austraaliast 14

Olen nüüdseks Austraalias olnud juba peaaegu poolteist aastat. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas, mis hõlmab üle 7,6 miljoni ruutkilomeetri. Mis on peaaegu sama suur kui Ameerika Ühendriigid ning umbes 2/3 Euroopast, seega suhteliselt suur riik. Keel, mida siin kõneldakse, on inglise keel ja rahaühikuks on dollar. Vastupidiselt suuremale osale maailmale on siin vasakpoolne liiklus, mis mulle juba tundub täiesti tavaline. Pigem parempoolne liiklus tundub veits imelik. ;)

Kuna riik ise on nii suur, siis vaatamis jagub siin küll ja veel. Kuna mina saan tänu oma tööle ringi reisida, pole ma siiski igale poole veel jõudnud. Eestlaste seas populaarseks saanud Summer Bays pole veel ise kahjuks käinud. Samas pole ma ka Austraalia pealinna- Canberrat- veel oma silmaga näinud.  Aga ringi Austraaliale olen peale sõitnud, mida isegi paljud kohalikud öelda ei saa.

Austraalias on kuus osariiki- New South Wales, Queensland, Western Australia, Victoria, Southern Australia ja Tasmania. Ning kaks niinimetatud haldusüksust( ehk mainland territory inglise keeles)- Northern Territory ja Australian Capital Territory. Mis on põhimõtteliselt nagu osariigid, aga seaduste järgi ei ole neil nii palju võimu ja sõnaõigust, kui ametlikel osariikidel. Igal osariigil võivad olla omad reeglid, näiteks erinevad kiiruse piirangud; osariigi sisesed seadused jne.

Muule maailmale on kindlasti üheks vaatamisväärsuseks kängurud, kuna nad elavad ainult Austraalias. Oma esimest känguru nägin umbes kuu aega peale siia saabumist ja seda ka rongi aknast. Aga hiljem olen kohanud neid kõikjal, isegi oma käega katsunud ja liha söönud. Ja Samuti leidub siin väga suur hulk erinevaid roomajaid, nii madusid kui ka igasugu sisalikke.

Kahjuks on paljud maod mürgised ja mõned lausa eluohtlikud inimesele, seega olen üritanud neist eemale hoida kui vähegi võimalik. Ning veel leidub siin suurel hulgal mürgiseid ämblikke ja muid putukaid. Siiski panevad mind veel pead pöörama kõiksugu linnud, eriti papagoid, kes siin vabas looduses elavad. Eestlaste jaoks lausa paradiis,nii palju erinevaid linde-loomi, üks ilusam/kirjum kui teine.

Paljudel (või siis vähemalt osadel) inimestel on ettekujutus, et Austraalias on 24/7 ilm soe ja päike paistab lagipähe nind kuumus tapab. Peab tunnistama, et tegelikult see nii ei ole. Ka siin on aastaajad täiesti olemas ning temperatuur võib kohati alla nulli langeda, sedagi harva. Ka lumesadu lõunapool pole välistatud, kuigi seda juhtub üpris harva. 😉 Kuid kohati on eesti mõistes aastaajad siin jagatud hoopis wet-season(märg hooaeg) ja dry-season(kuiv hooaeg), seda küll  põhja pool. Kuna riik ise on nii suur, siis ta asub mitmes kliimavõõtmes- troopikavöötmest kuni parasvöötmeni välja.  Ka mahutab Austraalia ome pinnale veel ära mõned kõrbeb- kahjuks pole isiklikult üheski neis käinud, kuid tingimata plaanin seda teha. Olenemata sellest, et siin on palju erinevaid kliimavöötmeid, on Austraalia siiski suhteliselt kuiv maa. Rohelust ei tasu siia väga otsima tulla, kuigi jah, lõunapool leidub ka seda.

Enamik inimesi siin on valge nahatooniga, kuid põlisasukad ehk aborigeenid on tumeda nahatooniga. Tänapäeval on aga sisserändajad, ehk siis valged inimsed, pärismaallastega juba piisavalt segunenud ning ka palju pered on kahe rassi edasikandjad. Olles ise aborigeene oma silmaga näinud jääb see „midagi“ meelde ning sa tunned nad peaaegu iga kord ära kui neid näed. Minu meelest peaaegu võimatu on neid segi ajada hindude või aafriklaste või mõndade teiste tumeda nahalistega. Neis on lihtsalt nii hästi neile omased näojooned ikka veel „säilinud“. 😉

Inimesed siin on palju vabamad ning abivalmimad kui Euroopas. Muidugi leidub ka neid, kes esindavad seda külmemat ja kalgimat poolt, kui see jääb siiski vähemuseks. Inimesed on sõbralikumad ja naeratavd rohkem, isegi poes käies täiesti suvalised inimesed naeratavd sulle. Selline positiivsus teeb iga päeva rõõmsaks. Ning siin ei ole üldine tibi-kultuur niivõrd levinud nagu mujal maailmas, et mida uhkemad riided ja mida rohkem meiki sul on, seda „parem“ inimene sa oled. Pigem on asi vastupidi ning inimesed ei pruugi oma välimusele tähelepanu pöörata.

Nii nimetatud boho-stiil või siis hipi-stiil ei ole mitte midagi enne nägematut. Ma julgeks väita, et peaaegu igal inimesel on mõni sõber/tuttav hipi siin. Vähemalt minul on. 😉 Ja sama moodi suhtutakse ka oma kodudesse/aedadesse, kohati näeb väga hoolitsetud ja kauneid aedu, samas kui paar sammu eemal võid leida mitte nii korras hoovi. Ning mõnel inimesel on suured ja uhked majad, samas kui näeb ka väga palju maju, mis välimuselt ei paista midagi erilist, pigem tunduvad veidikene käest ära lastud. Siiski ei häiri see kedagi ning kõik elavad õnnelikult oma igapäeva elu.

Võrreldes Eestiga on siin plaju rohkem pühasid ning see tõttu ka rohkem vabu päevi. Ning nii imelik kui see ka pole, ei ole siin väga levinud igasugu poole ööni lahti olevad poed. Suurem osa poodidest pannakse kinni juba enne kella üheksat ning paljud neist on nädala vahetustel koguni suletud. Loomulikult välja arvatud suurlinnad, kuid terve Austaalia peale pole ka neidki teab mis palju.  Ka enamik söögikohti suurlinnadest eemal ei ole südaööni avatud, seega lootsus, et peaaegu ööläbi saab kusagil süüa osta on üpriski vale. See on asi, millest mina isiklikult aeg-ajalt siiski puudust tunnen. 😉 Aga inimene harjub kõigega.

Kuna riik ise on väga suur ning maapind üpriski kuiv, siis asustamata alasid on siin palju. Nii nimetatud out back on aga palju huvitavam koht reisimiseks kui suurlinnad. Out backis on palju suurem lootus kohata kohaliku fauna esindajaid ning näha erinevaid taimi. Millega seoses meenub mulle, et lääne Austraalias kasvab selline huivtav puuliik nagu Boabtree, ehk siis Boab-i puu.  Seega kõik, kes siia kunagi satuvad, siis mina soovitan teil kindlasti vähemalt üks out backi reis ette võtta, kuna see kogemus, mis sealt saab, seda pole lihtsalt millegi muuga võrrelda, see on niivõrd meeldejääv elamus.  Samas peab kindlasti hoolikalt oma teekonda ette planeerima, kuna paljud out backi teed on 4wd jaoks mõeldud. Ning kui kusagil on olnud suured vihmasajud siis jõed ajavad kindlasti üle ja sellega seoses võivad paljud või osad teed lausa suletud olla.
Kokkuvõtteks tahaksin nii palju öelda, et mina soovitan kindlasti Austraaliat külastada. Ole sa siis noor või vana, aga seda silmailu, mis siinne loodus pakub, seda juba mujalt naljalt ei leia. Kui keegi väidab, et siin oli halb ja paha, siis mina seda ei usu, kuna kõik on inimeses endas kinni. Kui sa ise pole piisavalt aktiivne ning seiklushimuline, siis loomulikult kõik võimalused ei kuku sulle sülle. Selleks peab ise ka ikka veidikene vaeva nägema ja osavõtlikkust üles näitama.  Mina ei kahetse mitte hetkekski, et otsustasin sellise pika lennureisi, Eestist siia, ette võtta. See, kui palju mu silmaring on avanenud ja mida kõike ma näinud/kogenud olen, see on lihtsalt hindamatu.

Soovin kõigile reisihuvilistele head ja turvalist reisi!

14 kommentaari

  • Marilin kommenteeris

    Depz..ma sain päris palju targemaks.:) Ootan Bali seiklusi:D

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    Ohh kui jube ämblik…:S

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    See ju tore, kui välimus ei ole kõige tähtsam…pääseb esile see, mis on inimese sees..:)

    • Debi kommenteeris

      noh jah, muidugi ei saa seda päris otseselt tõlgendada, eks ikka leidub igasuguseid inimesi. ma rohkem maakohtades uitaja, linnas pole väga palju aega veetnud 😛

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    Kas viimasel pildil ongi see boabtree?

    • Maarja . kommenteeris

      jepp, ma just tahtsin märkida, et mis veider moodustis 😀

      • Debi kommenteeris

        aga meeletult lahe puu. ürita veel lastele rääkida, et sellist puud pole olemas, millel tüvi kohe oksteks üle läheb 😀

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    Hea lugemine, palju infot juurde selle toreda maa kohta 🙂

  • Maarja . kommenteeris

    MA nõustun selle out backi koha pealt, looduses liikumine annab ikka palju rohkem kui kusagil tsivileeritud kuurordis:)

  • Maarika Kukk kommenteeris

    2010 aasta kevadel reisisime kahekesi abikaasaga kuu aega Austraalias. Kõike komenteeriksin ülivõrdes. Kes on käinud ainult Sydneys, see ei ole käinud Austraalias. Nii ilusa ja mitmekesise loodusega maa. Eriti meeldis Kesk-Austraalia, kuulsa Uluru ja Kata Tjuta piirkond. Sõitsime rendiautoga kokku üle 3000 kilomeetri( Sydneyst -Adelaidi ja peale siselendu Alice Springsi sõitsime ka kõrbes kõnnumaal). Lisaks tegime 10 päevase kruiisi laevaga Suure Korallrahnu piirkonnas,ida Austraalia rannikut pidi.Alati läheks sellele mandrile tagasi, kõik rannikud on nii erinevad ja ahetama panevad. Karta ei ole seal midagi. Omakäel reis õnnestus suurepäraselt.

  • Debi kommenteeris

    täpselt. kahjuks pole ma sisemaale veel jõudnud, seega uluru ja katja tutja nägemata, aga loodan sinna ka mingiaeg kaema minna. kunagi darwinis woolis kohtasin täiesti juhuslikult eestlasi ja nende arvamus oli 180 kraadi vastupidine, olid tulnud just keskelt üles ja kuidas nad kirjusid, et kui igav ja jama seal oli, ja et peale linnade pole mujale üldse mõtet minna..on ka selliseid inimesi, aga samas tore kuulda, et leidub ka neid, kes out backi jumaldavad. 🙂 mõnusad lõkkeõhtud kusagil täiesti suvalise kohapeal jne..parim! 😀

  • Maarika kommenteeris

    Meile ka enne seda, kui reisi kavandasin, öeldi,et keskosale ära üle 3 päeva jäta, aga mina jätsin 7 päeva ja sedagi jäi väheks. See keskosa loodus on nii kaunis ja eriline, punane liiv, punased kivimid ja madal põõsastik, kust võib leida üksikuid kõrbe lilli. Kellele meeldivad linnad ja kõrtsid ning kellele loodus. Kuulun nende viimaste hulka. Tegime Ulurule 10 km ringi peale jalgsi. Reisibüroodega käiakse ainult ühes kohas, pilt ja minek. Samuti matkasime Katja tutja mägedes ja tegime kõige pikemad trekid, mida teha sai. Juba autoga rallimine oli seal põnev, kõige õigem on võtta dziip,4×4-ga saab igale poole, paljudele teedele väikeautoga üldse ei lubatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga