Trollidemaal energiat laadimas 3

Trollidemaa Norra pakub imelisi vaateid, erinevaid maastikke ja üsna suuri kõrguste vahesid ning kahe ookeani hingust fjordide kallastel. Just sellistes mägedes, kus reljeef muutub väga kiirelt, saab asjatundjate soovitusel palju energiat. 2010. aasta suvel oleme jälle siin, seekord mikrobussiga. Sirvime matkapäevikut: 3.07. Alustame jalgsi tõusu autoparklast, rada on tugev ja lookleb puude vahel aina kõrgemale. Siin liigub palju matkajaid kindlas suunas ühtlase rivina. Meie grupi ees liiguvad 11-aastane Ken ja kogenud mägironija, lumeleopard Helme. Üleval liigume paaris kohas kaljudel julgestustrossi käes hoides. Allavaates haigutab tühjus... kuid jätkame noore matkaja Ken'i juhtimisel tõusu võiduka lõpuni. Paari tunniga jõuamegi Prekestoleni (kantslikalju) vaateplatvormile, 597 meetri kõrgusele Lysefjordi kohal. Ja millised vaated Atlandi ookeanini! Veendume, et see on populaarne rahvamatkade koht. 7.07. Koidueelses valguses kell 5.45 alustame väikese Bodalsateri alpilaagri lähedalt tõusu liustiku suunas. Rada viib üle silla kahe kose vahele. Siit algab järsem tõus puude ja suurte kivide vahel üles mäkke. Meie tänane eesmärk, Lodalskapa mägi, on udus ja pilvedes. Nõrk rada lookleb sik-sakkides aina kõrgemale ja kividest laotud tuurid aitavad seda leida ja hoida... Kose kohal suruvad madalad kaljud raja kokku. Siin postkastis on vihik tippuminejate jaoks, kuhu meiegi kella 9 paiku oma nimed kirjutame. Peagi toob rada meid Bohrsbreeni liustikule. Madalast võsast välja jõudes muutub ilm oluliselt halvemaks: puhub tugev tuul ja nähtavus väheneb veelgi. Paneme soojemad riided selga, alpinistikassid matkasaabaste alla ja jätkame liikumist köisseongus. Tuultele avatud liustik aga sunnib peagi tagasi pöörduma. Sest tuul tugevneb tormiks ja nähtavus kaob täiesti. Trollid on kujaks saanud, miks? Pole ka imestada: see on mandri-Euroopa suurim liustik ja hoiavad ju Kesk-Norra mäed ookeanilt tulevaid torme kinni... 9.07. Norra kõrgeimad tipud asuvad Kesk-Norra Jotunheimi rahvuspargis. Kõrgeimaks loetakse 2469 meetrit üle merepinna tõusvat Galdhopiggeni mäge. Seda nii Norras kui Põhja-Euroopas üldse. Oma kõrguse tõttu on see väga populaarne, eriti seepärast ei nõua mägironija kogemusi. Mägi on kolmest küljest ümbritsetud liustikega, välja arvatud Spiterstuleni poolt. Siit hotellist 1100 meetri kõrguselt (üle merepinna) me täna oma tõusu alustamegi... Lihtsaim rada kõrgeimale mäele algab põhja poolt Jyvasshyta hotellist ja suvesuusa-keskusest. Sealt 1840 meetri kõrguselt alustab enamus matkahuvilisi. Kõrguste vahe on seal oluliselt väiksem kui meie tänane tee ida poolt, Spiterstulenist. Spiterstuleni hotelli juures on parkla ja telkimiskohad teisel pool jõge. Siit algav rada kulgeb suhteliselt järsult üles, algul rohusel kivinõlval. Käimiskeppidest on palju abi. Jätkame rajal tõusu otse Galdhopiggeni suunas kergetel kaljudel ja lumes. Mida varem liikuda, seda vähem vajub lumme! Kogemusteta matkajad liiguvad reeglina mägigiidide juhendamisel köisseongutes... et mitte varjatud liustikuprakku kukkuda. Tippu jõuame kell 10.30. Aega kulub selleks 3,5 tundi. Vaated on siit ilusad, nagu tõsistes kõrgmägedes! Lumiseid tippe on ümbruses palju. Meie entusiasmi vähendab samas Galdhopiggeni tipus olev kohvik. Selle varustamine toimub kopterilt: kaup lastakse trossiga alla. Einetame meiegi. Laskumisel tagasi Spiterstuleni hotelli on pidevalt võrratud vaated. Kaugemal paistab kõrguselt Norra teine, Glittertindi mägi. Vastu tuleb palju rahvast nii mägigiidide juhtimisel kui ilma. Ja ega kõik ei pürgigi tippu. Oluline on liikumine ja enese laiskusest võitu saamine! Ja sportlikku tegevust Norras armastatakse väga. Lähedal on mitmed suvelgi töötavad suusakeskused, palju on suusatajaid, matkajaid ja kepikõndijaid... Alla hotelli jõuame lõunaks. Kohtame mitut eestlaste gruppi. Käime dušši all ja keedame priimustel sooja lõuna. Peagi jätkame juba autoga erateel sõites, siis riigiteel Lom-i kaudu alla soojemasse orgu. Ees ootab maantee puhkekoht Pullfossi lähedal. Telgime ilusas männimetsas ümarate kaljudega kärestikuse mägijõe kaldal... ..................................................... Kokku sõitsime umbes 4000 km ja tõusime paljudele Lääne- ja kesk-Norra tippudele. Energiat kogusid ja oma puhkust nautisid Raivo, Hindrek, Velda, Helme, Tõnu, lapsed Ken ja Sten ning allakirjutanu.















3 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga