4. September 2010,

8 riiki 8 päevaga- teine päev, Stockholm-Milan 29

Ah jaa, eelmistes postitustes unustasin mainida, et hotelli valikul on määravaimaks teguriks hind ning üle 30 EUR toa või koha eest toas, kus on personaalne magamisalus ja katus pea kohal, tundub mulle liiga kallis ja ma ei ole seni üle 30 euri ka selle eest maksma. See põhimõte panigi Nyköpigis ööbimisele põntsu.

Nyköpingis, mis oli küllaltki tavaline mereäärne väikelinn, käidud, veetsin mõned tunnid lenujaama lähedal asuva hotelli lobis, kus oli küllaltki mõistliku hinnaga internet. Sest lennujaama interneti hind oli 2SEK/minut, mis teeb umbes 200 EEK 1 tund. Usun, et kasumimarginaaliga sellel firmal küll probleeme ei teki. Aga miks on internetiteenuse pakkumine lennujaamades üldse monopol? Hindu vaadates tundub tegemist olevat väga ebaausa äriga. Lennujaama tagasi jõudes lükkasin aga toolid kokku, võtsin seljakoti pea alla ning sain nii isegi 3-4 tundi magada ehk täpselt sinnamaani, kus kõval pinnal magamisest tingitud ebamugavustunne sai võitu hommikul kell viis ärkamisest ja kõigist päevasest tegemistest tekkinud väsimusest. Kui ma silmad lahti tegin oli väljas juba valgem, inimesi mu ümber liikumas oli juba palju rohkem, kui öösel magama minnes, mil vaid mõned proovisid, kes pead lauale toetades, kes toolidel, kes põrandal end võimalikult mugavalt sisse sättida ning magama jääda. Kiire pilk kellale ütles, et kell on viis. Kui vanasti ärgati selle peale kui kukk laudas kireb, siis lennujaamas asendab kukke teadustaja. Ning kui umbes 5:30 kostis kõlaritest „Dear ladies and gentelmen, Ryanair flight nr. 9743 to Barcelona will leave in 30 minutes, the check-in is now opened.“, siis paljud seni laudadele toetunud uniste nägudega pead tõusid nagu mõnes laste multfilmis ning said aru,et uus päev on kätte jõudnud.

Võileiva hinnast

Kõht oli ööga tühjaks läinud ning vaatasin kohalikus söögikohas veidi ringi. Hinnad jällegi päris krõbedad, vähemalt minu jaoks, praed alates 100 , tavaline singi-juustu võileib 70 SEK. Niiet otustasin hommikuse šokolaaditahvli kasuks, mille sai 15 rootsi krooniaga kioskist kätte. Kell oli vahepeal kuus saanud ja lennuni oli veel kaks tundi aega.

Õnneks selgus, et lennujaama oli rahaahne wifi kõrval üles pandud ka info otsimiseks mõeldud arvutid, kus kohaliku turismi- ja lennujaamainfo kõrval oli võimalus vaadata ka lennufirmade kodulehekülgi. Aega oli ning Ryanairi lehele klikkides leidsin, et neil on taas uus 5€ kampaania (väljumistega oktoobris) alanud. Vaatasin veidi erinevaid lende, et ehk võiks kunagi veel mõne sellise reisi ette võtta, ja näiteks lend Stockholm – Marseille 10. oktoobri paikku maksis 55 SEK. Ja tabasin end mõttelt, et selle lennu saab küll võileiva hinnaga kätte…

Milano hotellidest

Jõudsin kella 10ks edukalt Milanosse, võtsin bussi kesklinna ja asusin endale ööbimiskohta otsima. Wifit siin riigis ei tunnistata, isegi McDonaldsis ei olnud wifi võimalust muudest söögikohtadest rääkimata. Küll oli aga ohtralt erinevaid interneti kioske. Milano Centrale jaama juures, kus buss peatus, ühtegi sobivat hotelli ei leidunud ning seetõttu seadsingi end pärast paarikümne minutilist ringi (turismiinfo või interneti ühenduse otsimist) ühte kioskisse sisse. Leidisin kiiresti kolm sobivat hotelli ja tõmbasin kaardil nende asukohale ringid ümber ning asusin teel. Jõudsin esimesele aadressile, kuid mida polnud oli hotell, käisin ühel pool tänavat, käisin teisel – ei midagi. Jalutasin siis 10 minutit järgmise hotellini, kuid ikka ei midagi, hotelli lihtsalt pole. Ja ka kolmandas sama lugu. Mis mõttes??? Tegin majade plokile 3 tiiru peale, aga hotellist polnud jälgegi. Läksin siis internetikohvikusse tagasi ja vaatasin uued 3 hotelli välja ja veel mõned teises linnaosas varuvariantideks. Ning olles valmis juba teise linna otsa sõitma leidsin lõpuks ühe hotelli ka õigest kohast, kuigi ka see ei olnud lihtne. Proovi allpool olevatelt piltidelt leida hotell Arno!

Enne kui unustan, siis ma esialgu plaanisin ööbida pigem hostelis kui hotellis, kuid selgus, et Milanos hosteleid polegi. Kõik ööbimiskohad on hotellid isegi siis kui neil on üks tärn ja ööbimiseks saab osta koha 4 inimese toas ilma dušši ning wc-ta, ikka hotell.

Eesti – Itaalia

Milano ise eriti võimast muljet ei jätnud, küllaltki tavaline suurlinn oma vaatamisväärtustega. Küll oli aga plaanis minna õhtul jalgpalli vaatama. Käisin juba päeval linnas ringi pilguga, millisesse baari või pubisse võiks vutti vaatama minna, kuid kõik kohad olid pigem välikohvikud kui meie mõistes pubid, kus jalkat vaadata. Mõtlesin juba hotellis teleka vaatamise peale kui kuulsin, et linna suht teises otsas on üks inglise stiilis jalgpalli pubi, kus vahel ka õlut mitte veini juuakse. Aega oli vähe ja tee samas pikk ning tänu sellele, et jõudsin vahepeal ka tubli 3-4 korda ära eksida, jõudsin pubisse täpselt selleks ajaks, kui kuulsin pubist hüüatust ja aknast mööda kiirustades nägin kuidas keegi valges särgis mees just värava lõi. Mõtlesin samal ajal, et Eesti mängib ju kodus, seega peaks Eesti sinises olema järelikult lõi Itaalia just ära… Vähe sellest, et pool poolaega hiljaks jäin, pidin ma ka just sellisel ajal kohale jõudma. Keerasin uksest sisse ja tõstsin nukra pilgu telekale ja mida ma näen, valgete särkide vastasteks on mingid punasärgid. Viisin pilgu kiirelt ekraani nurka ja nägin, et vaadatakse hoopis Inglismaa – Valgevene (või oli hoopis Bulgaaria) mängu. Vot sulle inglise stiilis pubi… Läksin siis tagasi linna ja jõudsin enam vähem teise poolaja alguseks ühe tee ääres olnud päris hotelli lobisse, et näha kuidas Eestile kaks väravat ära löödi. Mis teha. Hotelli ukse ees sain kokku austraallasega, kes 4 kuud Euroopas ringi käinud ja järgmine nädal kolmeks kuuks Indiasse lendab. Morokos oli ta ka käinud ja Fezis ka. Ütles, et tore koht pidi olema ja reis kõrbesse võtab autoga 8 tundi, niiet kõrbe ma kahjuks vist ei näe, aga midagi ikka.

Küsimus kõigile, mis asutusega on tegu???

Fezis näeme!

29 KOMMENTAARI

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *