Tagasivaade seiklusest Saksamaale 8

Plaan Saksamaale suurele punk-festivalile Endless Summerile minek oli juba kevadel valmis loodud ning ükski takistus seda peatada ei suutnud. Mis sest, et vähem kui poole tee peal kõik tundus lootusetu ning Saksamaa tundust järjest kaugem ja kaugem...

Päev enne kodumaalt lahkumist tundus kõik veel väga ilus ja lilleline, asjad pakitud,  vajaminev arv inimesi kokku aetud, buss kütust täis tangitud.  Sai veel  Tallinnast läbi käidud, vajalikud shopingutuurid tehtud ning sõit algas.

Eesti sai läbitud väga kiiresti.. peale seda ka läti ningi kui õhtul Leetu jõudsime, tabas meid, nagu välk selgest taevast, mootori seiskumine. Kuna sõiduvahendiks oli ameerika auto- chevy van ei olnud selle parandamine just kõige kergem. Samal ajal, kui mehed kõik auto kallal askeldasid, hakkasime naistega suppi keetma sealsamas tee ääres, ega tühi kott püsti ei seisa. Nii me seal siis askeldasime, kuni väljas läks juba liiga pimedaks. Mis seal ikka, oli ju aega ka varutud, et käia Berliinis ja võibolla ka mõnes väiksemas linnas tuulamas. Lükkasime bussi tee pealt kõrvale ning panime telgid püsti.  Nii see päev möödus.

Kuid ühtäkki tulid meie juurde kaks kohalikku, esialgu ei saanudki täpselt aru, kes nad on või miks nad sinna tulid. Kõik erinevad variandid alates magnetväljadega autode tuksikeeramise ja nende varastamisest kuni lihtsalt heatahtlike inimesteni sai läbi arutatud.  Poisid lubasid hommikul tagasi tulla, et buss üle vaadata. Mõeldud tehtud, hommikul olid samad tüübid tagasi, ning siis saime ka veidi selgust, kes nad on. Üks mees oli nimelt  selle maalapi omanik, kus me viibisime. Ta juhatas meid üht teedpidi edasi, kus oli väike tiigike ja kasvuhoone. Enamus meist jäime siis sinna päevaks ja  autojuht ja niiöelda tõlk läksid töökotta. Ei saanud aga raskest tööst asja ja buss ei liikunud. Kohalik mees kutsus meid siis enda juurde ööbima. Tekitas küll erinevaid kõhklusi,  et kas tõesti meil siin samas, peaaegu naabrid on nii heatahtlikud. Kolmandal päeval saadi ka buss korda- kütusepump oli üles öelnud. Õhtul asusime jälle teele.

Kõikide jõudude vastu töötades jõudsime isegi õigeks ajaks festivalile.

Festival ise oli ikka väga vägev.  Eesti suurimad festivalid on selle kõrval tibatillukesed. Ühe bändi ajal oli lava ees 10-20 000 inimest. Võimas.

8 kommentaari

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Hea, et ikka auto korda saite 🙂 Me käisime oma vana Ford Scorpioga Soomes (Perniös)
    ja õnneks ei öelnud auto üles… Mõtlesime küll,et kui see vana käru üles oleks öenud… Oh jummel, jummel.. Siis oleks pidanud vist küll kutsuma sealse Kuusakoski kohale 😀

  • nele reilson kommenteeris

    tundub päris põnev seiklus olnud 😀

  • Terje kommenteeris

    Tore, et ikka leidub häid inimesi, kes häda korral appi tulevad 🙂

  • Anu kommenteeris

    😀 sellised kogemused teevadki reisid meeldejäävaks ja põnevaks ju

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Jah, mida rohkem on reisil komplikatsioone, siis seda meeldejäävam reis on 🙂

  • katukas kommenteeris

    Ja raskused reisil teevad selgeks ka kes saavad ja kes ei saa hakkama

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Reisid üleüldse on head võimalused inimesi tundma õppida 🙂

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    Päris vägev kontserdielamus:P

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga