Suusapuhkus perega – aga kus? 2

Kui täiskasvanud suusatajad valivad suusasihtkohta eelkõige nõlvade järgi, siis lastega suusatama sõites osutuvad määravaks hoopis mugavused. Meie suusahundist reisikonsultant Mariin Veetamm annab nõu, mida kogu pere suusapuhkust plaanides silmas pidada.

Tahko suusakeskus Soomes

„Esimese asjana tuleb suusareisi plaanides panna paika umbkaudne eelarve,“ alustab Mariin kõige tähtsamast. Sellest ja pere üldistest eelistustest sõltub, kas valida mõne reisikorraldaja pakettreis Alpidesse või seigelda omal käel Põhjamaades.

Kallim valik on muidugi suusapuhkus Austria, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste tuntud suusamaade kuurortides, seda juba ainuüksi lennupiletite tõttu – lapse istekoht lennukis on ju praktiliselt samas hinnas täiskasvanu omaga.

Perega minnes tasub lisaraha planeerida ka rendiautole, soovitab Mariin. „Alpides asuvad paljud, eriti just soodsamad või peredele sobivamad majutuskohad nõlvadest kaunis kaugel. Suusabussiga suuski-laudu mäele ja tagasi tassida, eriti kui lapsed on väikesed, ei ole just väga mugav. Kadunud mütsid, kindad ja suusakepid on sellises segaduses praktiliselt möödapääsmatud.“

Lapsed tahavad suusatamisele vaheldust

Rendiauto teeb liiklemise ikka oluliselt mugavamaks, pealegi ei ole sa ühte kohta aheldatud. „Kui ilm on halb, laod pesakonna auto peale ja sõidad näiteks ümbruskonnas ringi – külastad vaatamisväärsusi, vaatad spaasse, kolad poodides. Lapsed nagunii tüdinevad ära, kui seitse päeva järjest ainult suusatada,“ jagab Mariin kogemusi.

Samal põhjusel ei soovita Mariin tingimata osta mäepiletit kogu perioodiks, vaid vähemalt kaaluda mõtet osta piletid päeva kaupa. Kuigi tavaliselt tuleb perioodipilet odavam, ei ole päevhaaval ostes n-ö kohustust mäele minna. „Suusatamisel oleneb nii palju ilmast – kui on kole ja paha, paksu lund sajab, pole ju mõtet minna mäele kannatama. Pigem võiks siis ringi vaadata või niisama olla, mitte iga hinna eest suusatada, sest on ju makstud.“

Alpide reisist veidi odavamalt pääseb suusatama Põhjamaades. Eelkõige annab hinnavõidu kohalesõit – saab osta laevapiletid ja reisida oma autoga, isegi toidu võib Eestist kaasa võtta. Rootsis ja Norras on mäepiletid küll Alpidega samast hinnaklassist, kuid ega mäedki kehvemad ole.

Lapimaa suusamajake Rovaniemis Ounasvaaral

„Võib-olla siis on vahet, kui tõesti offpiste ja musta raja inimene olla, aga koos lastega on Põhjamaades minu meelest hulka mõnusam käia,“ arvab Mariin. „Peale selle, et oma autoga saab kohale ja hinnad ei tapa, on ka elamistingimused väga head – korralikud mökki’d, kus on olemas saunad ja kuivatuskapid, palju ruumi. Kõik on väga hästi organiseeritud ja lastele on alati mõeldud,“ kiidab Mariin.

Kõige soodsamalt pääseb suusatama Soome, kus mäed on muidugi laugemad ja madalamad kui Rootsis-Norras. Samas suusakeskusi on Soomes kokku ligi sada, nii et valikut jagub. Päris algajatele sobib väga hästi Helsingist 220 kilomeetri kaugusel asuv Himos, mis on ka eestlaste seas kõige populaarsem kuurort. Aga kui seal juba käidud, võib proovida Tahkot (450 km Helsingist) või hoopis mõnda Lapimaa suusakeskust (suurimad on Levi, Ruka ja Ylläs). Rusikareegel ütleb, et mida kaugemal põhjas keskus asub, seda pikemad on nõlvad ning suuremad kõrguste vahe ja nõlvade arv.

Talviseks perereisiks ongi Lapimaa kõige põnevam valik. Kuigi autoga sõidab sinna sisuliselt terve päeva (arvestada tuleb 10 tunniga), on see pingutust väärt, sest tegevust jagub rohkesti ka peale suusatamise. „Saab sõita põhjapõtrade, husky’de ja lumesaanidega, palju on kelgumägesid, lisaks Ranua loomaaed ja Arktikumi teaduskeskus,“ loetleb Mariin. „Looduselamuse saab ka kindlasti – puud on lumeskulptuurideks muutnud ja virmalised on praktiliselt iga õhtu taevas.“

Lapimaale omane hubane kelopuust majake Iso-Syöte suusakeskuses

Miinusena aga peab arvestama, et Lapimaal ja Soomes üldse on talvel väga pime – kell kolm juba läheb päike ära. „Põhja-Soomes on hästi külm ka, miinuskraadid võivad ulatuda isegi 40ni,“ lisab Mariin. „Tavaline on –10 kuni –20 °C, aga kuna õhk on hästi kuiv, siis pole seda raske taluda.“

Kõige olulisemana aga toob Mariin välja väga hea teeninduse ning laia valiku kvaliteetseid majutusvõimalusi. „Alpides on tavaline majutuda omamoodi minihotellides, chalet’des, kus on reeglina kuivatuskapp ja köök olemas, aga ruumi on vähe ning samuti asuvad need nõlvadest kaugel. Lapimaal ja üldse Põhjamaades aga on mökki’d ehk privaatsed suusamajakesed enamasti kohe suusanõlvade juures: paned aga hommikul suusad alla ja õhtul võtad ära, tassima üldse ei pea.“

„Suusareisil tasub elamisse panustada,“ on Mariin kindel. „Sa suusatad ju ainult pool päeva. Ülejäänud ajaga peab ka midagi tegema, eriti kui koos perega käid. Seega on mugav ja võimalusterohke elupaik ikka väga tähtis.“

 

________________________

Artikkel ilmus kohandatuna Naistelehes novembris 2013
Fotod: erakogu


 

 

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga