2014 aasta aprillis matkasin ma India põhjaosas Himaalaja mägedes plaaniga teha liikuvate piltide portreenäitus, mis oleks piisavalt kõrge kvaliteediga, et seda saaks vaadata nii uutes 4K-telerites kui ka kinos.
Miks just India lapsed?
Indiasse minnes ei olnud mul veel päris selge, mida ma seal pildistama hakkan. Esimestel päevadel püüdsin jäädvustada tavapäraseid tegelasi: vanad ja krimpsus habemikud, rastadega usumehed, vaesed kerjused ja põnevad turumüüjad. Aga õhtul pilte üle vaadates ei tekkinud mul seda õiget tunnet, et ma oleks midagi huvitavat või ilusat pildile püüdnud. Ainult üks umbes 8- või 9-aastase mustlastüdruku pilt oli see, mille juurde ma uuesti ja uuesti tagasi tulin. See tüdruk oli ühe väikese lastejõugu liige, kes lähenes meid komplimentidega üle valades: „Oo mister, teil on nii lahe kaamera! Mis firma oma see on? Nikon, Canon?“ „Ei see on Sony“ „Jaa-jaa Sony on väga hea kaamera, tee minust pilti!“ Tüdruk tõstis käe üles ja vaatas sügavmõtteliselt kaugusesse. Ma olin üllatunud, kui loomulik ja ilus ta seda tehes oli. Samal ajal aga üritasid tema kamraadid oma väikeseid käsi meie taskutesse ajada.
Me poleks arvatavasti suures pildistamishoos midagi tähelegi pannud, kui äkitselt poleks meie juurde hüpanud kohalik keskealine meest, kes lapsed karmilt laiali ajas. Mees rääkis meile, et me peaksime selliste kampadega ettevaatlikud olema: „Nad varastavad teil sokid ka jalast ära!“ Pärast juhatas see mees meid oma sõbra juurde ostma rongipileteid, mis nagu hiljem selgus, olid võltsitud.
Sellel õhtul oli mul selge, et ma tahan oma India-teemalise näituse teha India lastest ja nende silmadest, mis on nagu kaks ebaharilikult suurt peeglit. Ja selleks, et neid silmi eriti võimsalt esile tuua, näidata seda näitust suurel kinoekraanil. India lapsed jätkasid mu üllatamist terve teekonna vältel, jäädes pildile nii loomulikult, nagu näeksid nad fotokaamerat esmakordselt.
Näitust saab vaadata Solaris kino ekraanidel, enne kõiki filme, augustis ja septembris
2014.
Näituse treiler http://vimeo.com/102207815