Schwartzwaldi mägede vahel

M6ni aeg tagasi sai tehtud otsus minna aastaks välismaale elama ja töötama, natuke maailma avastama ning saksa keelt (loodetavasti) selgeks saama. Niisiis veebruari l6pus tegin tutvust oma uue elukohaga Saksamaal, kauni ja mägise Schwartzwaldi ehk Musta Metsaga.

Esimeste asjade seas uuel maal, külastasin Kanderni läheduses olevat fondüürestorani, sees levis k6ïkjal juustu l6hn ja pinkidel olid padjad, küünlad laudadel ning lührid laes – k6ik väga hubane.. Ukse ees platsil olid ringis vanad kelgud, millel olid peal kirjud padjad ja keskel p6les l6ke.  Tagasi teel, 6htu pimeduses, nägime mägedes l6kkeid, Schwartzwaldis on komme, et külmavaime peletatakse p6levate l6ketega ja nagu ma aru sain veeretatakse puid ükshaaval mäe n6lvalt alla.

Järgmisel päeval asusingi esimest mäge vallutama, teekond oli üsna libe ja mudane, kuid umbes 800m k6rge Sausenburgi kindlus sai sellest hoolimata vallutatud. Kes mu k6rgusekartust teab, v6ib küsida, mis mul nüüd hakkas, et end sinna vedasin? Ma otsustasin uuel maal uued kombed endale külge hankida.  Peale minu oli ka mingi igihaljas taim otsustanud samuti torni vallutada ja kattis enamusi kive, mist6ttu  nägi  kindlus oma rohelises kaunistuses väga romantiline välja. Tipust sai  m6nusa ülevaate piirkonnast ja v6idukuse tunde, et täna on üks korralik mägi vallutatud. Ma küll ise pole Munamäel käinud aga sakslastele pakkus küll nalja, kui rääkisin meie k6rgeimast mäest. Samas nad leidsid, et sel juhul on mu kartus nende pisikeste mägede ees isegi 6igustatud, kui mul endal korralikumaid mägesid kodust v6tta pole.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga