Ratsamatkadest paari sõnaga

Hobused, unistused, lapsed ja matkamine! Minu jaoks on see tore aeg, veeta aktiivselt lastega ja samas kaasatud veel mõnede tuttavate lapsed, kel huvi lihtsalt oma aega panustada ratsutamisele ehk siis saada hobuste kogemust. Meie tallu võivad paljud tulla, kes tahaksid maastikul ratsutada, kaasa arvatud väikeste kogemustega või siis kui kogemused üldse puuduvad. Aitan valida aega ja distantsi pikkust vastavalt soovile ning huvile. Läbi vestluse teen kindlaks missugune hobune sobib teie isikule ja olemusele.

Nii lahe on korda läinud matkadest. Ja need innustavad üha uuemaid matku ette võtma. Olen selleks aastaks plaaninud pikemaid matku jälle.

Juunis ootavad valged ööd, siis öömatkad kestvusega 4-5 tundi, loodusvaatlusega. Külastame mitmeid metsloomadele söötmiskohti. Õige tegevus metsas alles pimeduse ja videviku varjus käibki. Mul ongi tekkinud omad matka ajad, kevad matkad, mille kestvus on tunnist kuni päevani. Miks sellise pikkusega…= kuna talv saab mööd aprilli lõpuks, siis märtsilõpus vaikselt trenniga rohkem algust teeme. Ja minna mitmeks päevaks hobustega pikale retkele ei ole see hobuse seiskohalt hea; lihasvalu, muud pinged, ratsaniku raskusega kohanemine jne. Kõiki asju mõtleme hoolega läbi, et me ei kurnaks hobuseid. Juunikuu matkad öömatkad loodusvaatlusega, liigun Tõrasoo LK või Jalase MK aladel. Ajalises mõttes toimuvad need öö tundidel, mil väljas videvik. Videvik on see, mil metsloomad tegutsevad ning oma peidikutest välja tulevad. Hobuse seljas kogeda loodusega kokku kasvamist on juba miskit väärtuslikku. Ühtepidi on see seikluslik, pinget pakkuv, kellega kohtume eks…? Minule küll, kusjuures, videviku varjus muutub metsalune silmnähtavalt muinasjutuliseks. Visuaalselt muutub ümberkukkunud puujuurikas karuotiks või mida iganes ehmatavalt muinasjutu tegelaseks. Juunis toimuvaid matku nimetan öömatkadeks. Juulikuu viibin ma kodu mail, kuna tegemist on heinatöö ajaga, siis teeme kui ilm lubab varahommikul või õhtul hiljem matku.   Plaanitud on jälle Varbola puupäevadele, kus siis iga aasta oleme käinud. Teeme ka seal ümbruses matku. Oleme palju juurde õppinud ümbruse liikumises ja orienteerumises. Mulle meeldib orienteeruda ilma gps-ita. Ehk kasutada oma intutsioone ning suhelda matkakaaslastega arutleda mis suunas liikuda. Augusti lõpus ootab teekond Juuru. August on kujunenud meil mitmepäevasteks matkadeks. Oktoobri alguses ootab meid jällegi Velise laat. Kuhu siis suundume, läbi mitme küla ning metsa.

Lahe on käia koos lastega matkamas, kaasa olen alati võtnud oma sõbranna lapse tegelikult hobuste poolest saaks isegi rohkem neid võtta. Kui huvilisi siiani jagunud on. Üheks probleemiks on, et pole harjutud pikki distantse sadulas istuma.  Mis nõuab piisavalt ikka head füüsilist ja vastupidavust. Tugevat meelelaadi, et mitte iga väike probleemi puhul kaotada enesevalitsust.


Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *