Puebla – vaatamisväärsus Mexico City külje all

Puebla on Mehhikos neljas suurim linn, olles koduks ligi 6 miljonilisele populatsioonile. Mina tulin Palenquest öise bussiga Pueblasse, teekond võttis aega pea 12 tundi. Õnneks on ADO bussid piisavalt mugavad, et terve aeg magades veeta.

Esimene raskus mis mul tuli ületada oli ühistransport. Nimelt pole bussipeatustes mingeid kellaaegu ega isegi mitte kindlate busside numbreid/nimetusi, mis seal peatuma peaksid. Niisiis soovitas mu mehhiklannast sõbranna tulla tema Ibero ülikooli juurde taksoga. Siiski oma kangekaelsuses asusin ADO bussijaamast teele bussiga, mis viis ühe teise ülikooli juurde, õnneks sõbralikud bussijuht ja reisija seleasid, kus mul vaja maha minna ja mis number ning mis värvi minibuss võtta, et Iberosse saada. Bussi võtta tuleb samuti kätega vehkides ja end tihtipeale täiesti pungil minibussi pressides. Niisiis jõudsingi omal käel ülikooli ja sain iga mehhiklase austuse, kellele mu sõbranna Andrea mu kohalejõudmise lugu rääkis.

 

Koos sõbrannaga Puebla sildi ja ilmaratta taustal.

 

Pildi taustal olev ilmaratas oli kasulik ka orientiirina, sest nii suures linnas nagu Puebla on üsna keeruline jala ringi liikuda. Mehhiklaste sõnul, keda seni olen kohanud, on võimatu elada ilma autota, sest linnad on nii suured ja vahemaad linnade vahel on tohutud. Niisiis sai minu ringivaatamise oluliseks osaks ilmaratta jälgimine, ses lähedal asus Andrea ülikool, kust meid auto peale võeti, et umbes pool tundi või terve tund koju sõita.

 

 

 

Vaade ilmarattalt näitab vaid äärelinna, sest kesklinn on täis kirikuid ja värvilisi maju. Taamal paistavad ka vulkaanid, mis aegajalt suitsu välja ajavad.

 

Nagu mainitud pole tegu keskusega, tegemist on erinevate ülikooli campuste alaga. Ka linna ülikool oli üsna muljetavaldav oma kujunduse ja kunstinäituste ning asetleidvate performanceitega.

 

 

 

Nagu piltidelt näha on Puebla üsna kõikuva ilmaga. Külm hommikuti ja õhtuti ning väga soe päeval.

 

Tänav kesklinnas. Kuigi Pueblas on mitmeid keskuseid, mis on tuntud erinevate hoonete/kirikute poolest.
Ja tänavatel on alati hulganisti rahvast. Kesklinnas leidub palju laatasid ja toiduputkasid/kohvikuid, kust endale midagi head leida.

Puebla külje all on ka võluv Cholula, mis on enim tuntud oma mäe poolest, mis on tegelikkuses püramiid, millele on püstitatud kirik. Ent ka pildil olev väljak on kaunis koht, kus juua kohvi ja süüa churrosid, millele pakutakse juurde rikkaliku kastmete valikut. Parim viis pärastlõunat veeta just siinsamas väljakul kohvikus istudes ja maiustades.

Uhke kirik mäel. Sees oli kirik ülekullatud ja täis kõikvõimalikke nikerdusi. Kahjuks pilti ei lubata teha, sest paljudes kirikutes Mehhikos peetakse seda ebasobivaks.

Värviline Cholula mäe otsast. Selge ilmaga pidavat olema imeilus vaade mägedele ja vulkaanile.

 

 

 

Cholulas leidub lisaks vaatamisväärsustele ka palju baare, kus proovida tradisioonilisi ja vähem tradistsioonilisi jooke ning hinnad on tihti 3-4 korda odavamad kui Euroopas. Pildil mezcali jook apelsini viilude ja vürtsidega.

Kuna Puebla on võrdlemisi lähedale Teotiuchacanile, siis käisime ka seal ära. Kui Cholulasse olime sõitnud uberi teenust kasutades (mis on Mehhikos väga populaarne. Isegi sõbranna vanaema kasutab seda.), siis varemeid vaatama viis meid sõbranna isa autoga. Sõit Pueblast kestis umbes kaks tundi. Teotiuchacan on üks tuntumaid paiku mida külastada kui välja jätta Yucatani poolsaare ja Quintana Roo kuulsad varemed, mistõttu võib pileti järjekord olla üsna suur ja varemed on pea iga ilmaga väga rahvarohked. Siiski on sissepääs üsna odav, u 60 peesot väljamaalase ja mehhiklastele on kogu lõbu tasuta.

 

Paistab Päikese püramiid, mille juures järjekord ei tundunut terve päeva jooksul vähenevat. Kuna kardan ka liialt kõrgust, jäi see püramiid vallutamata.

 

Quetzalcoatali püramiidil. Ühelt poolt alla ronides sai päris lähedale Sulismao peadele ronida, mis taustal vastu vaatavad. Üks mu lemmikuid vaatamisväärsuseid.

 

Kuigi Puebla tundub esialgu üsna kummaline valik, siis nii linn ise kui selle ümbrus on kindlasti külastamistväärt. Ka Mexico City on umbes kahe tunni kaugusel, et ma suur linnu nii väga ei armasta, siis külastasin tagasiteel Eestisse vaid lennujaama. Sinna minek oli üsna kerge, sest metroo viib lennujaamale väga lähedale. Küll aga õnnestus pimedas varvas verele lüüa, sest tänavad pole just parimas seisukorras. Ja see jäi ka kirkamaks mälestuseks Mexico Cityst.

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga