Misjonäride Hawaii 19. sajand

Esialgu tuli vaid 17 misjonäri Massachusetsist. Ja kõike selleks et pöörata paganad ära pimedast usust ja katta maa põldude, majade, koolide ning kirikutega. See polnud sugugi paha. Saared vajasid kaasaegsemat kultuuri ja eluolu. Naised ses näitemängus said kõige enam muudetud, sest siiani oldi ju ringi käidud pea paljatena. Nüüd siis leiti palju moerõivaid et katta oma kehad. Ega seda uut moodi osatud kuigi hästi kanda. Niinimetatud „ Pulloveri rõivastus” nägi kaunite looduslaste ümber kentsakas välja.

3. Misjonäride Hawaii. 1820–1834

Misjonärid olid jaotunud kolmeks grupiks, millest üks jäi Konasse, teised läksid Honolulu ning seadsid misjonäride teenistuse üles Kauail. Hiljem alustati veel ühte kirikut Lahainas Mauil. Tugeva tahtega Kaahumanu oli väga huvitatud uuest religioonist ja muu maailma naiste kommetest. Läbi Kaahumanu võitsid misjonärid poolehoidu isegi kuninga silmas. Samas olid paljud hawaiilased ka vastu. Puusandaalide kampaaniamüük oli sel perioodil väga edukas. Langetati metsa ja hävitati sellega tohutult kaunist ning fragiilselt õrna saarte ökoloogiat.

Rikastusid aga pealikud ning alampealikud, mitte lihtrahvas. Lihtrahvas vastupidi langes üha suuremasse vaesusse. Ka epideemiad ning võõramaalaste sissetoodud haigused levisid tohutu kiirusega, külvates rahulolematust. Kaahumanu ja kuninga ema alustasid muudatusi usundis. Misjonärid standardiseerisid kirjakeele.

Liholiho ja kuninganna otsustasid reisida 1823 aastal Euroopasse, kuna Inglise kuningapaarilt tuli kutse. Pärast väga huvitavat kohtumist läänekultuuriga suri kuningapaar kummalisel kombel. Surmavaks osutus nakatumine leetritesse, kuna looduslastena puudus kuningapaaril immuunsus selle haiguse vastu.

Uueks kuningaks sai alaealine, kes nimetati Kamehameha III- ndaks. Sellele kuningale jäi valitseda 29 aastat. Alul oli elu saartel rohkem misjonäride mõjujõu all, kuid kuningas õppis olema targim valitseja, keda saareelanikud eal tundnud. Misjonär Kawaiahoo kiriku ehitaja Hiram Bingham oli kuninga nõustajaks. Valitsemine toimus õiglaselt aastani 1840.

Ka järgmine nõustaja misjonär Gerrit P Judd osutus õiglaseks, saades kuninga paremaks käeks õige varsti pärast valimisi. Neile nimetatud juhtidele langes osaks au muuta keskfeodaalne ühiskond konstitutsiooniliseks monarhiaks. Nende juhtimise all loodi saartel nii palju koole et Hawaii sai kõige enam haritud paigaks maailmas. Äri õitses eriti vaalapüügi osas. Vaalapüük asendas puusandaalide kaubandusega ja osutus saartele sobivaks elatusallikas.

Tsiviilvabadused rakendusid alates 1839. aastal vastuvõetud seadustest. Sel aastal võeti vastu deklaratsioon “Hawaii Õigustest ja Vabadustest”. Sellele järgnes ka kirjalik konstitutsiooniseadus, mis püstitas Kahekojalise parlamendi. Toimusid esimesed valimised. Konflikte oli palju, peamiselt merehuvide pärast ja pühade nimede kasutamises. Paljud meresõitjad, kes deklareerisid end läänest päritolevateks merejumalateks, osutusid sarvega otsaees olevateks harilikeks surelikeks. Lõtvade kommetega püüti eriti mõjutada noori hawaii naisi. Ka misjonärid jätkasid saareelanike kirstluse usundi pealesurumist, keelatu hulatantsud ja karnikatsioonid.

Probleeme oli välispoliitikaski. Prantsusmaa oli huvitatud veinide ja brändide ekspordist saartele ning põrkus seetõttu vastuollu pea protestantismi ja täiskarskuse seaduste all oleva Hawaiiga. Prantsusmaa ähvardas isegi annekteerimistega. See juhtuski 1843 aastal, mil Inglise fregati komandör sundis kuningas Kamehameha III vastu võtma briti seaduseid, väites et varandusõiguslikkus saartel tuleks läbi viia just britannide eeskujul. Annektsioonikampaania hakkaski levima saarelt saarele ning seda liikumist kutsuti Ühendus Jackiks.

Õnneks saabus 6 kuud hiljem mõjuvõimas admiral Richard Thomas vabastades saarerahva annektsioonist. Iseseisvuspäeva  tähistatkse tänapäevani Thomase nime kandval väljakul, mis nimetati ümber tänulikkusest admirali vastu kes püstitas saartel taasiseseisvuse.

Sellele episoodile järgnevalt kolis Kamehameha III pealinna Lahainast Honolulule. Perioodil saavutas vaalakaubandus oma kõrgpunkti. Mitmed Honolulu äriettevõtted said alguse. Põllumajandus, mis sai alguse karjakasvatusest läks edasi ka üha kasvava taimekasvatuse kaudu.

Aastal 1846 andis kuningas välja „Suur Mahele” seaduse, mis lahutas kõik kuninga ja ta pealike kinnisvarad Hawaii elanike omast ja jättis mõned tuhanded aakrid ka tavaelanikele. Paljud hawaiilased olid segaduses ega teadnud kas olla tänulik sellise helduse eest või hoopis rahulolematu. Tavaelanikel polnud siiani mingit õigust varandustele. Pealikud aga ei kaotanud aega ja asusid koguma rikkuseid. Lisaks protestantismi usu levitajatele saabus nüüd ka katolike ja mormoonide ühenduste saadetud misjonäre. Kui Kamehameha suri 1854 aastal, läks temaga ka hauda kolm dekaadi väldanud protestantismi mõjujõud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga