Kogemused ja teadmised on need, mis teevad reisikonsultandist HEA reisikonsultandi. Just seepärast osalesid Go Traveli töötajad aastal 2015 kokku rohkem kui 35 töisel õppereisil 18 eri sihtkohas ning tutvusid põhjalikult ligemale 1200 hotelliga, lisaks veel toredad puhkusereisid pere ja sõpradega. Allpool toome Sinuni valiku meie eredamatest reisielamustest aastal 2015. Milline oli Sinu möödunud aasta lemmikreis? :)
Anu, turundusjuht
Üks minu selle aasta lemmikreise tõestas mulle veel kord, miks off-season on kõige parem aeg reisimiseks üleüldse – nimelt veetsin märtsi esimesed päevad Küprosel. Saar, mis tavaliselt võtab turiste vastu aprillist oktoobrini, on tegelikult „avatud“ ju aasta läbi ning ebatavalisemal reisi ajal on oma väga tugevad eelised. Kas või näiteks see, et sa ei pea konkureerima lugematu hulga teiste turistidega, vaid saad rahulikult omas tempos kulgeda ning kõike vaatamis-, katsumis-, söömis- ja joomisväärset segamatult ja kiirustamata nautida.
Türgi kuurortidest veel kaugemal lõuna pool asuva Küprose kliima on pehme aasta läbi. Merevesi on karastunud eestlaste jaoks koju aeg ujutav, alla 17 kraadi see naljalt ei lange. Kõige külmematel kuudel on päeval temperatuur reeglina üle 10 kraadi, pigem 14 lähedal, ning päike on lõunamaale omaselt kuum, nii et D-vitamiinijanused saavad oma päikesedoosi kätte ka jaanuaris.
Suve saabudes muutub päike üha kõrvetavamaks, mistõttu selleks ajaks, kui turistid saabuvad, on Küpros üsna ühtlaselt pruunikaks põlenud. Hoopis teistsugune pilt avaneb aga siis, kui novembrivihmad taimed jälle ellu äratavad ja saare rohelisse talverüüsse riietavad. Tõeline ilu saabub aga koos varakevadega veebruaris, kus üksteise järel hakkavad õitsema nii puud, põõsad kui ka kõikvõimalikud muud taimed! Just õite ilu oligi see, mis mulle taas tõestas, et hooajavälisel ajal tasub igal juhul uusi kohti avastada – iial ei tea, mis üllatused võivad sind oodata.
Pikemalt võid off-season Küprosest ja saare vaatamisväärsustest lugeda siit.
Rista, müügidirektor
Kuna ma pole suurem asi lõkke tegija, püüan viimastel aastatel koos paari sõbraga jaanipäevaks Eestist ära kaduda. Seekord jäime oma mõtete ja planeerimisega nii hilja peale, et hüppasime suhteliselt viimasele lennukile, mis enne jaani Tallinnast väljus. Tahtsime vaid sooja ilma ja puhkust, et ükski ajurakk ei peaks liikuma. Niiviisi, ilma igasuguste ootusteta sattusime Itaalia kuurortlinna Riminisse! Kohale jõudes tabas meid aga üllatuste laine.
Rimini linn on hästi lihtne ja armas, ei mingit peenust. Sadamaäärsed on täis erinevaid restorane, üks õdusam kui teine, üks rikkalikuma menüüga kui teine. Ja ei mingit pealetükkivust teenindajate poolt! Kõik on hästi sõbralik, viisakas, intelligentne. Vanalinna imekitsad munakividetänavad on nagu ajas tagasiminek. Seal jalutades kujutad hoobilt ette, kuidas väikesed italiaanodest kalurimehikesed hommikul oma koduukse ees kohvi rüüpavad ja naabrimehega tähtsamaid maailma asju arutavad. Majakesed ise on kui kunstiteosed kaunite mereteemaliste maalingutega, kus ees pargib kindlasti ka üks Luigi ehk Fiat 500.
Linnas on ka mõned vaatamisväärsused, kui ilmtingimata taolist kultuuri otsida, kuid peamise fiilingu annavad siiski kohalikud elanikud ja imemaitsev söök. Ringi liikumiseks on parim valik jalgratas. Liiklus on väikelinnas väga viisakas ja rahulik, kõigiga arvestatakse, ei mingit itaaliapärast kätega vehkimist või tuututamist – kui on ikka vaja auto keset teed näiteks ümber pöörata, siis nii ka tehakse, teised liiklejad ootavad viisakalt. Jalgrattaga jõuab mugavalt mõnusatesse linnaparkidesse raamatut lugema või linnakeskmest veidi eemale rannaribale peesitama. Ja kui tundub, et Rimini jääb liiga kitsaks, tasub kindlasti külastada ka lähedal asuvat mägist San Marinot.
Kaire ja Jelena, reisikonsultandid
Meie käisime reisil taas koos, seekord avastamas Araabia Ühendemiraate. Neid on kokku 7, igaüks oma nägu. Uhkeim neist on loomulikult Dubai, mis meeldis meile ka kõige rohkem. Dubais on kõik maailma suurim. Dubai sümboliks on maailma kõrgeim pilvelõhkuja – 828 m kõrgune Burj Khalifa. Palm Jumeirah on maailma suurim tehissaar, kus paikneb Lähis-Ida suurim veepark Aquaventure, milles liugu saab lasta ka läbi haikala-akvaariumite. Maailma suurim kaubanduskeskus Dubai Mall hõlmab endas üle tuhande kaupluse ja saja restorani. Emirates Malli kaubanduskeskusest leiab muuhulgas ka nõlva mäesuusatamise harrastamiseks.
Liis, reisikonsultant
Eelmisel aastal puhkasin välismaal lausa kolm korda ja neljas kord käisin tööreisil. Augustis veetsime nädala pere ja sõpradega Bulgaaria kuldsetel liivadel, kus mulle tõesti väga meeldib. Kuidagi kodune ja tuttav on kõik. Nagu jalutaks Võsu rannas… Teisel puhkusel käisin novembris Lanzarotel, mis on tõeliselt omapärane saar. Kuna see on üsna väike, on võimalik ühe päevaga terve saar läbi sõita.
Aga reisiaasta algas juba mais, mil puhkasime sõpradega vinges elamushotellis Türgis – Royal Adam and Eve’s. Just see hotell on süüdi, et täiesti tavalisest Türgi reisist sai seekord täielik elamus! Olen veendunud, et ükskõikseks ei jäta see isemoodi hotell kedagi. Omapärase kujundusega (kõik toad on lumivalged, koridorid peegelklaasiga, teenindajad inglikostüümides), suurepäraste show-programmidega ning hea toidu ja joogivalikuga hotell, mis eelkõige sobib noortele ja nooremeelsetele.
Tööreisina käisin sel aastal aga septembris Horvaatias, kus vaatasime üle Istra poolsaare, sealsed kuurortid ja hotellid ning külastasime ka Veneetsiat. Septembris olid ilmad imeilusad ning see oli tõeliselt mõnus suvepikendus. Kuigi Horvaatia ise on samuti väga maaliline ja mõnus puhkusepaik, siis selle reisi kõige eredamad mälestused jäid mulle just Veneetsias. Seal oli kõik täpselt selline, nagu olin ette kujutanud – nii ilus ja romantiline. Gondlisõit, kitsad tänavad, muusika, imehea Itaalia pitsa ja parimad makroonid, mis saanud olen – ma lähen sinna kindlasti tagasi!
Merylin, sissetuleva turismi projektijuht
Kõige ägedam reis 2015 oli Itaalia roadtrip, mille käigus külastasin nii mitmeid erinevaid kohti, et lemmikut on tõesti keeruline valida.
Reisi alustasime Firenzest, mille vanalinn üllatab iga nurga taga uue piazza’ga. On vähe tegevusi, mis oleks mõnusamad välikohvikus mööduvate inimeste vaatamisest. Omamoodi elamus on ka Firenze vanalinnas parkimine! 🙂
Edasi viis suund Toskaana päikese alla, läbi mitme väikse veiniküla maaliliste vaadete jõudsime välja pisikesse Pienzasse, kus ööbisime vanas kloostris, millest nüüdseks on saanud väga armas ja hubane hotell Relais Il Chiostro di Pienza. Põhjuse, miks see hotell eriti meeldejääv oli leiab altpoolt, see foto on tehtud meie hotellitoa aknast – Val d’ Orcia oma täies hiilguses!
Edasi viis teekond uuesti põhja poole, jõudsime nautida päikeseloojangut ja õhtustada Cinque Terre kahes külas viiest, jalutasime Varennas ning läbisime Stelvio Passi (temperatuurilangus tipus 16 kraadi – hea, et kampsun kaasas oli!). Neli ööd veetsime ka Como järve ääres Bellagios ning Tremezzos, seigeldes nii jalgsi, autoga kui paadiga. Kogu puhkust saatis muidugi ohtralt Aperol spritze ja gelato’t… Itaaliasse läheksin tagasi iga kell, seal on tõesti nii palju ilu näha ja kogeda (ja süüa)!
Eve, reisikonsultant
Aastal 2015 reisisin ootamatult palju ja raske on üht maad teisele eelistada, kuna reisid olid nii erinevad. Esimene oli tütrega ette võetud lihavõtte reisi Barcelonasse – kevadine ilm, romantilised linnatänavad, Sagrada Familia kirik, mis ei valmi mitte kunagi, ning purskkaevu-show, kus vesi, valgus ja muusika saavad üheks. Puhkusreisidest mahtusid eelmise aasta sisse ka Bulgaaria poja perega, vana aja päevad Gotlandil abikaasaga ning „kirjanduslik Iirimaa“ tütrega.
Tööreisid viisid mind aga Taisse ja Gruusiasse. Taile on jumalad andnud kõik. See on mitmekülgse looduse, suure kultuuripärandi ja naeratavate inimestega sügavalt budistlik kuningriik. Puhkamiseks on Tai ideaalne, siia võib tulla perega, sõpradega: vapustav loodus, imelised rannad ja palju meelelahutust leidub kõigile.
Gruusiasse olin juba aastaid soovinud minna, et sealse rahva ja kultuuriga lähemalt tutvuda. Selle riigi loodus ja maastik on väga mitmekesised. Mind üllatas see, kui palju vanu kirikuid ja kloostreid Gruusias on. Käisime ka Musta mere äärses linnas Batumis, mis jäi meelde oma liivalosside taoliste tornidega. Grusiinid on väga külalislahked – ja nende toidud!!! Meil õnnestus ühes peres ka ise hatšapuri juustupirukas) ning hinkaale valmistada. Valgus ja vari, toretsev uhkus ja viltused uberikud – see on Gruusia täna.
Age, tootejuht
“Rannaribal ja metsaservas oleme justkui paremad inimesed. Need kummalised servajooned võimendavad head ja pisendavad halba. Siit sünnib eesti kultuuri maagia, hullumeelne servaefekt: mere ääres ja metsa servas oleme loomisloo keskpunktis, kahe ilma ergastava paine all… Metsa ja mere embusest sünnivad hullud ideed, sünnivad suured avastused, sünnib metsik ilu… Võib-olla just seetõttu kogeme teinekord rannaribal… ebatavalist erksust. Maa voolamist. Hetkeks saab inimesest tüürimees. Just siin asub enamike ümbermaailmareiside alguspunkt….” Niimoodi kirjutab Valdur Mikita Ruhnu talu seinal, kus Arne Maasiku “deep sea” pildid ripuvad, ja see kõik on nii õige ja nii ilus.