Reisi Mehhikosse võtsin ette üsna impulsiivselt, nimelt oli vahendeid ja tutvuseid, kui sain välissemestri ajal Tšehhis boksikaaslase mehhiklanna, saigi otsus vastu võetud. Odavaima reisi leidmiseks kasutasin Skypickerit, millel on üsna hea otsingumootor, saab raadiust ja kuupäevade vahemikku valida. Niisiis ei alustanud oma oma teekonda mitte Tallinnast vaid Stockholmist, kuhu sain üsna odavalt Tallinki kruiisiga.
Mehhikos maandusin Cancunis aga peatuda ma seal ei soovinud, seega võtsin kohe ADO bussi Playa del Carmenisse. See on ilmselt üks tuntumaid turistisihtkohti Cancuni kõrval. Playa on üsna väike ja armas, minu mõistes vägagi kõnnitava suurusega linn ning hea ühendusega nii Quintana Roo kui Yucatani aladega. Üks mõnusamaid, kiiremaid ja odavamaid liiklusvahendeid on combo, mida saab lahedalt jagada. Need väljuvad kui on piisavalt inimesi autobussis, samas on populaarsematel lõikudel nii palju inimesi, et vahel ei mahu kõik ühe combo peale äragi. Õnneks käib neid päris tihti, nii et keegi päris tee äärde ei jää.
Kui bussiga reisida, siis avastasin, et kaval on pilet veidi varem ära osta või siis ette osta ka pileteid uutesse sihtkohtadesse, sest kohapealt võib olla tunduvalt kallim osta. Näiteks ostsin Playas ära pileti Chichen Itzast Meridasse ja säästsin nii sada peesot! Selle raha eest saab juba väga täitva lõuna, nii et ma olin oma kavaluse üle lõppude lõpuks väga uhke.
Playa del Carmenis veetsin aega marsuudil rand-hostel-rand. Esimesel õhtul tutvusin ka kohalikuga, kes väga inglise keelt harjutada soovis, nii sain endale kohe ka õhtusöögi kaaslase. Ja sain proovida huvitavaid roogi, mida võib-olla ise poleks taibanud tellida. Tänavatel kõndides torkasin ma üsnagi silma, mitte et turiste oleks vähe olnud aga ilmselgelt olid nad kauem päikse käes olnud ja Eesti talv oli mulle vägagi pleegitavalt mõjunud. Nii tundus mulle, et mind tiriti eriti innukalt oma poodi kaupa vaatama (lubati muidugi sünnipäeva hindu ja igasuguseid ilusaid asju) ja kutsuti õhtul tantsima.
Taamal paistab sadam, kust saab poole tunniga sõita Cozumeli saarele.
Merannid ja Michelada õhtusöögiks.
Varahommikune värvigamma on päris kaunis.
Kella seitsmest hommikul juba elu käib tänavatel.
Oma teise päeva veetsin Tulumis, selleks ei tulnud muud suuremat vaeva näha, kui hommikul üles ärgata ja minna combode kogunemispunkti. Olin oma mineku nii hästi ajastanud, et kui esimene combijuht küsis “Tulum?”, vastasin ma kiirelt “Si, ruinas” ja olingi juba teel varemete juurde. Tulum meeldis tunduvalt rohkem kui Playa, vähem inimesi ja rohkem loodust. Ka rand oli tunduvalt kaunim ja vähem rahvastatud.
JA lõputuseks üks ranna popimatest külastajatest!