Madriid

Siis viimati olime Stockholmi lennujaamas ja saime teada, et meie pagas on teel New Yorki. Selline lause nagu “enam hullemaks minna ei saa” käis ka mitu korda meie vahelt läbi. Siis selgus veel, et Madriidi lend hilineb 2 tundi ja juues kohvi, suutsin ma selle ka ümber ajada, õnneks siiski endale peale ei läinud.

Nii, kuna meie lend hilines, siis Madriidi jõudsime nii hilja, et tegelikult olid kõik poed juba suletud ja esmatarbekaupade ostmisest võis vaid unistada. Miks ei ole välismaal Statoili taolisi asju?:D Kui check-in’i tegime, siis küsisin, et kas neil on müügil selliseid asju (seep-shampoon-dushigeel on tõesti igalpool, aga hambahari), siis administraator vaatas mind väga imeliku näoga ja ütles, et me võime minna vaadata, et äkki on midagi lahti. Raudselt ei saanud aru, mida ma üritasin seletada ja arvas et ma tahan ainult shoppama minna.

Meie tuba asus “uues majas” , mis oli hotellist välja astudes 10m kaugusel. Tuba oli niiii ilus, tõsiselt. Nad ütlesid ka, et see oli “kingitus”, et parem tuba, aga selgus, et kahe voodi asemel oli toas 1 suur. No polnud hullu, elasime üle:D kuigi mina magasin sellel voodi poolel, mis oli väljapoole kaldu, et alguses oli selline tunne nagu iga hetk võiksin maha kukkuda, meeldiv:D

Ja tsekkisin siis tuba üle,, vaadates igasse sahtlisse ja lõpuks vannituppa, vaene idaeurooplane nagu ma olen, kui ma avastasin ei midagi muud, kui et vannitoas oli suht kõik vajalik!:D Hambahari( koht nr 1), shampoon, dushigeel, seep, vannimüts, vatitikud ja küüneviil(ja, muideks ma ei võtnud viimaseid kaasa:D). Elu läks kohe natuke paremaks:)

Käisime ikkagi korraks väljas ka, isegi 1 pood oli lahti, mingi igast crappi müüdi seal. Madriid on muideks niii ilus, ma õhtupimeduses juba vaatasin neid maju ja hommikul ka. Kindlasti tahan tagasi minna ja linnas jalutada!

Hommik – ärkasime kell 8, ma arenesin, st ma sain ilma sirgendajata tuka enam-vähem normaalseks ja läksime sööma. A, ma ei tea, kuidas mu ema oma juuksed nii normaalseks sai, ta ise ütles, et aastatepikkune kogemus, elame-näeme kas mulle ka midagi külge jääb. Hommikusöök oli super, ma olin ilmselgelt pimestatud värkselt pressitud apelsinimahlast ja espressomasinast. Pärast hommikusööki kiire jalutuskäik eelneval õhtul nähtud kingapoodi, ostsime emaga mõlemad lahtised kingad, sest ketsidega oli ikka päris piin käia ja 8 tundi lennukis, no thanks.

Lennujaamas olime sunnitud natuke veel riideid ostma, mis lõppes Mango poest kahe kleidi ostmisega. Ma ütlen, kõik selles süü, et meil polnud pagasit!:))))

Check-in lennule – saime teada, mida me kahtlustasime kogu aeg, et meie pagas on Madriidis ootel ja tuleb koos meiega New Yorki:D Midagi, et turvalisuse põhjustel USAsse ei või lennata ilma pagastita. Ootan kannatamatul seda ühinemist oma kalli kohvriga, kus on mu musi sirgendaja ja kõrvitsakesed riided.

Praegu kirjutan seda kuski Atlandi kohal, 4 tundi lennatud, 4 veel ees. Postitan arvatavasti siis kui hotelli jõuan. Nii luksuses ma veel ei reisi, et mul lennukis nett oleks.

A, ja ma natuke kardan JFKst Manhattanile saamist, aga õnneks metrood me ei kasuta, vaid plaanime minna lennujaamabussiga. Näeme mis saab, jälle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga