Alguses tundus meile, et Lloret de Mar on kõigest üks pisike linnake, kus on helesinine vesi paari sammu kaugusel ja kus on hea niisama päevitada. Girona lennujaamast sinna bussiga sõites märkasime aga linna sisse sõidul, et seal asub ka veelõbustuspark, kuhu lubasime ka reisi jooksul jõuda. Mõeldud, tehtud.
Uurisime välja, et bussijaamast viib täiesti tasuta buss veelõbustusparki. Hommikul 11 paiku läksimegi bussijaama, kaasa pakitud võileivad ja rätikud. Peale meie oli bussis palju noori. Samas käis buss iga poole tunni tagant, seega kui me poleks bussile mahtunud, poleks hullu olnud. Kohale jõudes maksime pileti eest kaardiga ja maksumuseks oli 30 eurot. See oli siis Eraldi pidi maksma kapi eest, millest mingi osa sai hiljem tagasi kas rahana või siis võisid valida hoopiski selle raha eest lõbustuspargi nime logoga t-särgi. Meie valisime raha.
Park ise oli oodatudst suurem. Hiljem infovoldikut lugedes selgus, et tegemist on koguni 140 000 ruutmeetrise alaga, kus olid nii erinevad atraktsioonid eri vanuses inimestele, piknikualad, söögiputkakesed, vetsud ja väikesed poekesed suveniiridega. Olime üllatunud. Kõiki atraktsioone läbi ei suutnud käia, sest järjekorrad olid mõndades ägedamates kohtades väga pikad, park ise asus mäe otsas ja ei tundnudki, et päike nii hästi peale hakkas, sest pidevalt oli väike tuuö, mis jahutas.Sellest hoolimata külastasime atraktsioone, mis tõmbasid seest õõnsaks.
Alloleval pildil Kamikace oli esmapilgul mõttetu, aga lõpuks kujunes üheks meie lemmikuks, millest me tegime ka videod. Hoog oli päris suur ja liu pikkus ka väga hea. Üleval ei olnud kordagi üli pikka järjekorda ja kõik sujus hästi.
Vot see oli selle pargi kõige hullem atraktsioon. Läksid üles. Sind pandi kapslisse, käed rinnale risti ja jalad samuti risti. Kapsli kaas pandi kinni. Ja instruktor lasi kõige ootamatumal hetkel sul põranda alt ära ja sa kukkusid otse musta tundmatusse auku. Mina ei käinud, aga mees käis. Ütles, et need olid tema elu pikemad 4 sekundit.
Ülemise pildi parempoolne atraktsioon (kollane ja punane toru) Hurricane oli ka parajalt hirmus. Kahekesi pisikeses paadikeses lendasid otse alla. Südame alt võttis õõnsaks ja isegi mees ütles, et oli õudsam kui kaugemalt esialgu tundus.
See all oleval pildil olev atraktsioon oli selline, et anti matid, millele kõhuli pidid peale ennast viskama ja hoidma kinni käepidemestest ning teistega koos ühes reas alla tulema. Ütleme, et nägi parem välja kui tegelikult oli. Täiesti mõttetu atraktsioon. Aga vähemalt sai ära proovitud 🙂
Järjekorrad olid täpselt sellised nagu alloleval pildil. Kes hästi vaatab, siis näeb, et see koosneb kolmekordselt nii pikast järjekorrast nagu esiplaanil on. Ja algab täiesti alt. Meie kahjuks ei viitsinud oodata nii kaua, sest juba ühes taolises kohas ootasime tund aega järjekorras. Üldiselt oli siis tegemist kummipaadil paaris sõiduga, mis tundus küll lahe, kuid mitte nii lahe, et nii kaua järjekorras passida.
See oli atraktsioon, mille pealt esimesena alla lasime. Neli inimest lasti korraga peale ja pidi lihtsalt endale hoo sisse lükkama ja jalad ristis, käed rinnal alla laskma. Ausaltöeldes pealtnäha kõige mõttetumad atraktsioonid olid kõige lahedamad ja lõbusamad.
Seal oli võimalik ka väljapääsu juures soodushinnaga benji hüpet sooritada. Ausaltöeldes ei tundunud need seadmed kuigi turvalised.
Kes rohkem tahab uurida veemaailma kohta, siis nende kodulehekülg on selline: http://www.waterworld.es/en/contact.html
Võimalik on ka sama piletiga teise veeparki minna, kuid meil kahekesi läks 6 tundi juba esimese veepargi peale, seega rohkem jaksu ei olnud.
Kokkuvõttes soovitan Lloret de Mari minna nii vanadel kui ka noortel. See linn sobib nii neile, kes otsivad perepuhkuseks sobivat kohta kui ka neile, kes tahavad lihtsalt pidutseda. Võrreldes eestiga, ei eksisteeri seal tänavatel joomist, suitsetamist ja inimesed on lõbusas tujus. Mitte kordagi ei näinud me ühtegi kaklust ega tüli norimist ja tänavad olid alati väga puhtad.
Plaanime ise kindlasti kunagi tulevikus tagasi minna ja vaadata ringi ka lähi linnades, sõites sinna näiteks mopeedi või rendiautoga.
Linna kohta informatsiooni saab siit: http://lloretdemar.org/en/ (Olemas on seal nii linna tutvustus, erinevate vaatamisväärsuste kohta info kui ka kalender ürituste kohta, mis toimuvad tulevikus)
4 KOMMENTAARI
Käisime Lloret de Maris umbes viis aastat tagasi, märtsikuus. Hooaeg ei olnud veel alanud ja nii sai siis enamus aega Päikese püüdmisele kulutatud, sest enamus atraktsioone oli lihtsalt suletud. Küll aga oli minu lemmikkohtadeks tookord rannaäärne promenaad ja Santa Glotilda aiad ( http://www.youtube.com/watch?v=0gc9dym0Yow ). Ja rannaäärse promenaadi all mõtlen ma seda osa, mis ühendas kahte randa ja liikus mööda kaljuservi, mitte seda laia, sillutatud, tasast teed. Kuigi vesi oli meres siis veel külm, proovisime selle ka viimasel õhtul enne tagasitulekut ära. Targu valisime vaikse ja varjatud sopi, et kohalikud meid hulludeks ei peaks 😀
Santa Glorilda aedadesse me ei jõudnudki. Samuti tahtsime laenutada rollereid, et kõrvallinnadesse ka minna, aga kahjuks ka need jäid leidmata.
Aga me käisime juulis, siis kui hooaeg oli alanud – palju inimesi, lahedad turud, reggae festival, veelõbustuspargis oli superäge jne. Palju jäi ka tegemata. Aga samas 7 päeva jooksul jõudsime palju – niisama päikese käes olla, veinitada, veelõbustusparki külastada, Barcelonas ühe päeva veeta jne. Järgmine kord läheks kindlasti pikemaks ajaks 🙂
Kaua Te olite ja kus ööbisite? 🙂
Helen, kas võiksite ka Barcelona päeva siia kirja panna..millega läksite ja kus käisite. Tänud ette. Monika
Panen siia oma pildiblogi aadressi: http://blog.gomaailm.ee/?preview=true&p=3365&time=1389613862
Olime vist viis päeva, kui mu mälu ei peta.