Lend läks päeval kell 11, Tallinna lennujaamast. Girona lennujaama jõudsime Ryanairi otselennuga kella 14.30 paiku. Ostsime bussipileti lennujaama kõrvalt olevast putkast, ning maksis see 9 eurot. Buss, mis meid Lloret de Mar'i viis, läks kell 16 ning juba 16.45 olime kohal. Natuke ekslemist väikestel tänavatel ja leidsimegi oma hotelli üles. Hotell asus linnast 800m kaugusel ja rannast 300m kaugusel. Hotelli nimi oli Proa Astor.
S aime kätte kaks kahetoalist tuba. Märkisin Booking.com’is, et oleme suitsetajad (tegelikult ei ole) ja loodsime saada rõduga tuba. Teised saidki. Me ei saanud. Teised olid teisel korrusel, meie esimesel. Teistel oli rõdu, mis avanes majal kuidagi sissepoole, nii, et sa nägid nii alumiste naabrite tuppa, kui ka ülemiste. See tähendas pidevat kardinad ees olemist. Meie saime oma toa aga esimesele korrusele suunaga tänavale. Aknaid kinni ei saanud panna, sets jube palav oli. Propeller laes ei olnud just eriti jahutav. Karistuseks selline müra nagu magaksid öösel traktori all ja nagu prügiauto sõidaks toas ringi, mitte tänaval. Ja rolleri pininad. Oeh. Aga no magada sai, igapäev käis koristaja toas (ehk siis astus sisse siis kui ise tahtis ja tihtipeale just siis, kui ma riideid vahetasin), vahetas rätikud ära ja päris puhas oli. 150 eurot, nädal aega, hommikusöögiga on ikka väga hästi saadud! Üldse ei nurise tegelikult 🙂
Asjad lahti pakitud oli aeg minna randa uudistama. Käed värsisesid kui promenaadile jõudsime. Niiiii mõnus! Esimene käik oli hüpe helesinisesse vette! Ühelpool promenaadi oli selline vaade:
Tänavatel olid tänavakunstnikud (see järgneval pildil maalis oma pilte sprayvärvidega):
Esimesel päeval olid meie emotsioonid laes ning plaanisime järgmine päev veeta rahulikult – tutvuda linnaga, päevitada, ujuda ja puhata enne algavaid seikluseid. Järgmine päev tegimegi seda, mis oli plaanitud. Päike oli väga intensiivne – kui Eestis võid sa terve päev ilma päikesekreemita olla või kasutad 6 SPF kaitsega kreemi, siis seal ei aidanud kahjuks ka 15 SPF kreem ning varasem päevitus. Isegi meie juba peaaegu rassi vahetanud sõbrad, kes olid omale korraliku 2 nädalase päevituse Egiptuses omandanud, põlesid 4 tunniga ära. Päris lämbe oli. Liiva asemel olid miniatuursed kivikesed, mis kõrvetasid jalgu. Aga vesi oli helesinine!
Aeg oli minna lõunasöögi paika otsima. Väga raske oli. Ja kallim kui ma arvata oleks osanud. Ekslesime nii kaua otsides kohta, kus mõistliku hinna eest süüa, loobusime lõpuks. Läksime poodi, ostsime 27 sendi eest kõik ühe pika saia, paki toorjuustu, kurki, paki juustu ja paki vorsti. Ja muidugi kohaliku õlut! Ühe eine hinnaks tuli umbes 1.50 eurot. Sellsest jõudsime aga kõik pool ära süüa ja ülejäänud pool sõime õhtul ära.
Õhtuks käisime veini ostmas ja salaamit. Vein maksis 1.55 ja salaami 1.99. Kõik haarasid poest omale ühe veini ja läksime neid nautima mägedesse. Turnisime üles higimull otsaees – kliima samasugune nagu Eesti suvel. Niiske kuumus.
Mägedes tegime plaane järgmiseks päevaks. Otsustasime minna Barcelonasse.