Lend Miamisse, sealt seiklus hotelli (esimene rendiautokogemus), edasi Orlandosse, kus sai üks mu eluunistus teoks (võin vist öelda, et olen kerge Harry Potteri fänn:)), natuke puhkus ja tagasi Miamisse.
MIAMI
Jõudsime Miamisse ja siis kõige suurem hirm, mis osutus suht tõeks oli rendiautoga hotelli jõudmine. Okei, mina sõitsin ja kuigi meil oli GPS, siis see läks lolliks ja lõpuks me tiirutasime Miamis ringi mingi 2 tundi. Ausõna kui ma leian selle naise kes GPSile häält sisse luges, ma lihtsalt löön teda:D Nii kuskil 1 tund ja 50 min hiljem oli siis suht mingi kiirtee ja see jagunes, et oli nagu mingi väljasõit ja teine läks otse ja ma ei osanud enam mitte midagi teha, jäin keset teed seisma ja panin ohutuled sisse, päris julge tegu, tagantjärele mõeldes. Igatahes üks politseinik pidas meie kõrval kinni ja oi kuidas ma ehmatasin, aga tema hoopis juhataski meid õigele teele, et 10 min hiljem jõudsime hotelli. Kasutasime valet parkimist, naljakas boss tunne on lihtsalt autost välja astuda ja võtmed parkimismehele anda:D Ahjaa, kui me kohale jõudsime ja ma rooli tagant välja astusin, siis ma hakkasin lihtsalt nutma, ma ei teagi miks. Pingelangus äkki? Pärast sain hotellist teada, et me saabusime reede õhtul ja sellepärast oli linnas eriti palju autosid ka, et kõik tulevad nädalavahetuseks linna pidutsema. Nice:)))
Kuna igalpool seesruumides ja autos oli kliima, siis tegelikult ei saagi aru kui soe tegelikult Miamis on, aga jah ikka väga soe, mingi üle 30 igatahes. Ma olin selline kapsas juba, et tahtsin ainult hotellituppa jõuda. Ojaa, ma ei pidanud pettuma, tuba oli niii ilus, suured voodid ja 1 terve sein oli aken. Suht parim uni üle pika aja.
Kuna me oli Miamis täpselt nädalavahetusel, siis oli linnas ka tavapärasest rohkem autosid ja me otsustasime randa minna taksoga. Kesklinna ja randa lahutab sild. Õige otsus, sest lõunasöögikõrvale sai ka väiksed kokteilid tehtud:D Kui nüüd mõelda, siis ma vist ei tahtnudki eriti sõita, eelneva õhtu õudused oli alles liiga selgelt meeles ja ma ei teadnud täpselt seda ka kuidas parkimine käib jne.
Jalutasime siis rannas, me ei jäänud sinna, sest nagunii me ei plaaninud rannas pikemalt olla. Aga vesi on nii sinine ja liiv nii valge, kohutavalt ilus. Ja seal toimusid just mingid võrkpalli võistlused või mängud ja no, päris ilusad mehed on Miamis:D:D Vahepeal läksime istusime palmi alla varju ja ehk muru peale ja muru on seal lihtsalt nagu 10cm paks ja hästi tihe, uskumatu. Et see tänav mis jookseb rannaga paralleelselt on Ocean drive ja sellega ristub Lincoln road, mis on poodide ja söögikohtade tänav. Imelik on veel ka see, et väljas jalutades nagu harjub selle kuumusega ära. Jalutasime päris palju, nii palju isegi, et ma suutsin oma kanna katki hõõruda, good job Marjaliisa!
ORLANDO
Nii, järgmine päev sõitsime Orlandosse, st mina sõitsin. Ei olnudki väga hull, nüüd meil oli paberkaart ka, aga GPS ei valetanudki enam. 3 asja, mis mind ameerika autode juures närvi ajavad: Tulede kasutamine päeval on VÄGA vabatahtlik, pimedas peavad tuled põlema, aga andke andeks täistuledega linnas ikka vastu ei sõidaks ju. Siis suunatuled on osadel autodel pidurituledega ühte värvi, niiiii mõnus on jälgida neid ja muidugi neid nad näitavad ka nagu jumal juhatab. Ja viimaseks, kui meil on automaatkäigukast, siis okei sõites paned drive’i sisse ja sõidad eks, ei midagi enamat. Seal sellest ei piisanud, veel oli mngid + ja-, et umbes kui sõitma hakkad, siis vajutad gaasi ja pead käikukangi + poole lükkama, et 2. või 3. käik sisse panna. Nice, ma ei saanud esimene pool tundi aru, miks auto niimoodi undab:D:D
Orlando hotelli jõudsime suht valutult, isegi liiga kergelt, tore. Üle tee meist oli mitu kiirtoidukat, väike mäkk ja magama, kell oli nagunii juba mingi 1 öösel ja järgmine päev ootas meid ju Harry Potter:)))
Aja, Orlando ei ole väike linn, mitte mingil juhul, aga ma ei tea ta tundub kuidagi vaikne, võib-olla sellepärast, et kõik inimesed on parkides laiali. Orlando ongi vist teemaparkide keskus Ameerikas. Üks õhtu käisime Walmartis ka, selline supermarket, nii suur ja odav ja kõik pakitakse miljonisse väiksesse kotti, kilekott= killerkott. Nad vist ei ole sellest kuulnud.
The Wizarding World of Harry Potter – amazing, ma ei oska muud öelda. See asub tegelikult Island of Adventure’i sees, kus on veel u 6 erinevat teemaga parki, kõrval oli vist nt jurassic park. Tegelikult on suht jube käia, kui päike lõõmab peale lälheb ikka päris kuumaks. Õnneks poodides on kliima ja siis on sellised puhurid, kus on mingid torud ühendatud, et veeaur tuleb tuulega kaela, imelik, aga see töötab ja kui sa seal all seisad siis hakkab parem.
Aga see koht on nagu tänav, kus on majad ja siis on erinevad poed, söögikohad ja rollercoasterid. Kohe kui me tulime, siis nägime kuidas üks rollercoaster sõitis ja inimesed käisid pea alaspidi ka ära ja ma olin surmkindel, et ma ei lähe sinna peale, ei ole mulle sellist ekstreemi vaja:D ja siis kogemata me ikkagi sattusime emaga sinna peale, ausõna ma ei teadnud:D mul enda hakkas ka paha. Asi oli selles, et ma ajasin selle ühe teise asjaga segamini, mingi touriga läbi lossi.
Võiõlu! Saab kahes variandis – tavalise joogina või frozen ehk nagu mingi smuuti või lihtsalt jääjook meie mõistes. Kõrvitsamahl oli ka pretty awesome, ma ei oska muud moodi öelda:D siis Honeydukes ehk kommipood ja The Three Broomsticks ehk söögikoht. Nii lahe on vaadata kuidas kõik nii päris välja näeb. Meil on mitmepäeva pilet ja ma ei jõua ära oodata kui ma lossi sisse saan minna.
Shoppasin ka natuke, tegelikult palju, ma ei taha mõeldagi palju ma raha raiskasin. Ei, ei raisanud, sest need olid kõik vajalikud asjad:D
EDIT: Käisime lossis, imeline, ma lihtsalt ei suuda uskuda. Ja seal sees oli selline, et sõitsid nagu ringi ja vahepeal oli umbes mingi arvutiekraan ja siis sõitis niisama. NII ÄGE! ja loss on seest nii reaalne, ma ei oska lihtsalt kirjeldada.
Tagasi Miami suunas käisime shoppamas, ma ei ütleks, et me palju ostisme, aga me pidime ikka veel ühe kohvri ostma:D ilus lilleline on vähemalt:D Viimane õhtu midagi ei jõudnudki teha. Ma ei viitsinud isegi toast väja minna, et tellisime roomservice’it, oi milline luksus, see on elu!:D Nagu mulle ei jõudnud kohale, et ma olen USAs, ei koitnud ka see, et ma pean hakkama ära sõitma.
Kokku lendasime 13 tundi, aga pannes ooteajad juurde läks Miamist Pärnusse sõit 24 tundi, nice, mu seljal on ajutine vigastus. A, Stockholmi lennujaamas pidime kõige kauem passima, et seal ma jäin ühe pingi peal vahepeal magama ka, näete kuidas reisikogemused tulevad, minnes ma ei saanud nt lennujaamas magada:D
Aga super reis oli ja tahaks tagasi minna, kohe küll ei viitsi, järgmine aasta. Nüüd lendaks natuke lähemale. Või kui USAsse siis otsemate lendudega, et kiiremini kohale jõuaks. Kodus on ka päris tore olla:)
PS! Asjad mis mul veel meelde tulid, et mu ema pidi kogu aeg and I mean KOGU AEG kotti organiseerima, midagi ei võinud valesti olla, sorry, ma olen mingi biatch, aga no väike segadus on ju normaalne:D
Siis Orlandos, kui ma Starbucksis maksin, üks mees küsis, et kas ta näeb õigesti, et mul on Euroopa juhiload ja siis ta ütles, et ta ema on Belgiast ja ta on Texases 15 aastat elanud ja andis oma numbri, et kui meil peaks abi olema vaja. Et kui tema USAsse tuli siis tal oli palju sõpru, kes teda aitasid ja ta tahab nüüd sama teha.
Orlando hotellis töötas 3 eestlast, I know, ebanormaalne:D
Esimesel õhtul Orlandos, sama koht kui ma Starbucksi poole läksin, siis hakkas nii järsku vihma sadama, et me ei saanud isegi parklasse autosse minna. Et tegelikult ma tahtsin rääkida sellest, et enne vihma lõik välku ja meist u 300 kaugusel lõi välk elektriliini, sädemeid lendas ja jube kui kõva pauk käis, ma pole elusees niimoodi kartnud, kohutav!
