Kui paar aastat tagasi tuli Estonian Air välja uue piletiklasside süsteemiga ja tavapileti ostjad ei saanud lennuki pardal enam tasuta isegi vett, siis nüüd on firma hakanud lennukogemust taas mugavamaks muutma.
Kuna Estonian Airi majandustulemused pole siiani kiita ja silmapiiril terendavat Infotari rahalaeva pole veel saabunud, tunnistas Randveer, et ise nad reisijatele tasuta tooteid jagada ei saaks, kuid koostöös tootjatega on erinevad võimalused olemas. Nii et kui veel paar kuud tagasi raiusid lennufirma juhid, et tasuta vee jagamine käib ettevõttele üle jõu, siis nüüd tõi tasuta janukustutaja pardale A. Le Coq, kelle töötajad saavad vastutasuks teatud hulga tasuta lende.
«Laual on ka teised projektid, vesi ei jää ainukeseks, mida tahaks tagasi tuua. Töötame mitme firmaga selle nimel, et pakkuda maandumisel reisijatele kommi ning tegeleme ka tee ja kohviga,» rääkis Randveer.
Täiesti uue teenusena hakatakse järgmisel nädalal katsetama pardal intraneti-laadset meelelahutuspaketti, mis tähendab, et reisijad pääsevad lennu ajal oma nutiseadmega ligi lennuki-wifile, kust saab lugeda ajalehti, ajakirju ja e-raamatuid, mängida, ostelda pardapoes ja saata teistele reisijatele sõnumeid. Osa teenustest on tasuta, teised tasulised. «See on jälle midagi, mis teeb pardal olemise mugavamaks ja ei pea mõtlema, kui kaua lend veel kestab,» selgitas Randveer.
Tema sõnul tegutsevad nad praegu mitmel rindel väga intensiivselt, et taas suuremaks kasvada. Regulaarliinide puhul tegeletaksegi klientide juurdemeelitamiseks pardateenuse parandamisega ning ka liinivõrgu korrastamisega. Juurde plaanitakse tuua nii suve- kui ka talveliine. Näiteks hakatakse lendama Milanosse ja vaadatakse rohkem Saksamaa poole. «Järgmisel aastal teeme kindlasti ka Berliini lende pikemalt kui tänavu, sest nägime, et sinna tahetakse minna, aga mitte talvel. Eesti inimene jookseb ikka soojale järele,» rääkis Randveer.
Lisaks hakkab Estonian Air tegema varasemast palju rohkem tellimus- ehk tšarterreise. Praeguseks on sõlmitud lepingud juba viie reisikorraldajaga, kelle kliente viiakse puhkama mitmele poole, alustades Fääri saartest ja lõpetades Türgiga. Kuna Eesti rahvusliku lennufirma väikeste lennukitega ei saa täita tavapäraseid, väga suuri tellimusi, siis keskendutakse väiksematele sihtkohtadele ning paindlikkusele ehk ollakse näiteks valmis lennukit reisifirmade vahel jagama.
Kolmanda suunana tahab Estonian Air hakata lendama rahvusvahelistel liinidel, mis ei hõlma Eestit. «Me lihtsalt peame Eestist välja liikuma, et teenida rohkem raha ja kasumit, et selles konkurentsiolukorras ellu jääda. Eestis me ei kasva, sest siin elab täpselt nii palju inimesi, nagu siin elab. Oleme geopoliitiliselt küll superilusa koha peal, sild ida ja lääne vahel, aga lennunduse mõttes lennatakse siit lihtsalt kõrge kaarega üle. Sinna, kus on inimesi, sest seal on vajadus ja kasumlikkus suurem,» selgitas Randveer.
Allikas: Majandus24, 13.11.2014