Austria moderne suusaparadiis Schladming

Pole midagi paremat kui nautida päikselisel päeval kõrgel mäetipus vahukoorekakaod, taustaks lõputusse kaugusesse ulatuvad lumised Alpitipud. Just seepärast eelistan ma talvel päikesepuhkusele suusareisi. Eestis puudujääva D-vitamiini annuse saab juba veebruaris-märtsis kõrgmäestikus kätte ning sportlik puhkus on hingele ja kehale kindlasti kosutavam kui lamamistool.

Tänavu Austria sihtkohta valides näris mul hinges kahtlus, et äkki ei suuda see riik enam midagi uut pakkuda. Olin ju juba mitu korda käinud nii Mayrhofeni kui ka Zell am See keskustes. Seekordne suusaseiklus viis aga Schladmingi, mis pettumust ei valmistanud: võin hoopis teistelegi kõhklejatele lubada, et see reis tasub ette võtta.

Schladming kuulub Salzburgi suusapiirkonda. Enamik sealseid mägesid ei hiilga küll kõrguse poolest, kuid lumepuuduse pärast pole vaja muret tunda. Schladmingi on rajatud Austria parim kunstlume süsteem – ega asjata just seal 2013. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlusi ei korraldatud.

Kesklinnast viib tõstuk üles Planai mäele, mis on radade ja tõstukitega veel kolme teise mäeahelikuga ühendatud. Radasid jagub nii lauatajatele kui ka suusatajatele.

Pärast väsitavat mäepäeva pakub Schladming väga palju lõõgastumise võimalusi. Otse laskumisraja lõpus asub kolmekorruseline öölokaal Hohenhaus Tenne, kus pidu kestab radade sulgemisest kuni varaste hommikutundideni. Samuti leiab linnast veekeskuse, kus saab erinevates saunades väsinud lihaseid lõdvestada. Need, kes ise süüa teha ei saa, saavad linnakese rohketes söögikohtades kohaliku toidukultuuriga tutvuda.

Et mäepäevad liialt üksluiseks ei muutuks, tasub külastada ka naaberkeskusi.10-päevase reisi jooksul käis meie suusaseltskond näiteks päikeselises Obertauerni keskuses, mida iseloomustab alatine lumerohkus ning kompaktsus. Rajad (100 km) ei ole küll väga pikad, kuid jõuavad kõik külla välja ning seetõttu on mugav ka ilma mäekaardita liigelda. Hoolimata keskuse ringjast asetusest on radu väga palju ning erinevate raskusastmetega: alustades laste- ja algajaradadest, lõpetades krossi- ja slaalomiradadega ning pargiga. Julgemad saavad mõõta ka mäestlaskumiskiirust. Teha ja näha jätkub ka kogenud sõitjatel rohkem kui üheks päevaks.

Meeldejäävaima kogemuse saab kindlasti Dachsteini liustikul. Kui all orus on ilm veel pilvine, siis pärast mitmekilomeetrist mäkketõusu 2700 meetri peal asud pilvepiirist kõrgemal ning pead kartma vaid päikesepõletust. Peale heas korras radade pakub Dachstein parimat off-piste võimalust. Kel on piisavalt (hull)julgust, võib ette võtta matka mööda püstloodis seina redelist üles, kandes kaasas kogu varustust, aga tasuks vaeva eest on piirideta puutumatud lumeväljad. Teine võimalus on võtta ette 25-kilomeetrine suusarada, mis kulgeb mäeahelike vahelt. Siin tuleb aga arvestada, et laskumised vahelduvad tõusudega ja nii mõnigi kord tuleb suusad ja lumelaud jalast võtta. Mitmetunnine matk lummab imeilusa maastikuga ning pakub paraja treeningu.

Schladmingi keskusest 30 km kaugusel asuvad Flachau suusanõlvad pakuvad keskmise raskusega radasid (177 km), mis ulatuvad üle mitmete ahelike. Alates 2013./2014. aasta hooajast on avatud uus tõstuk, mis võimaldab liikuda mööda mäge Flachaust Wagraini ja sealt edasi Alpendorfi. Samuti tasub sõita suusabussiga Flachauwinklisse, sest sealt kulgevad rajad edasi Zauchensee ja Kleinarli küladeni. Kuna suusapiirkond on piisavalt suur, võivad ilmastikuolud varieeruda. Lumelaudurite rõõmuks ei ole siin liialt laugeid üleminekuradasid ning Flachauwinklis asub üks suurimaid lumelauaparke.

Kõiki nimetatud nelja keskust saab külastada, kui ostate Ski Amade suusapassi. Kogenud talisportlastele jääb ühest keskusest nagunii ilmselt väheks, seepärast on see nutikas väljaminek.

Tallinnast Schaldmingi saab kõige kiirmeini ja lihtsamini, kui lendade Viini. Võib aga kindel olla, et bussiga Euroopat läbides kohtab päris palju eestlasi, kes sama tee ette on võtnud. Nagu Alpides ikka, pakutakse majutust pea igas majas. Asukohta tuleb aga hoolega jälgida, et linna asemel kõrgele mägedesse ööbima ei satu. Kel eesmärgiks sportida vaid päikseliste ilmadega, peaks reisi ette võtma märtsis, külmema ilma austajatele on ideaalne veebruarikuu.

Minu reisikaaslased iseloomustasid Schladmingis külastatud keskusi järgmiselt: modernsed, vaheldusrikkad, hea teenindusega, piisavad puuderlumes sõitmise võimalused ning kõike muud kui igavad rajad. Niisiis – ilusaid kogemusi Schladmingis!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga