Amsterdam – kiire ülevaade ajaloost! 3

Amsterdam on Hollandi pealinn. Ta asub Põhja-Hollandi provintsis. Amsterdam on koduks kolmveerandile miljonile elanikule, kuid on siiski säilitanud hubase väikelinna õhustiku. Tolerantne atmosfäär, kaunis Hollandile iseloomulik arhitektuur ning läbi linna looklevad kanalid on peamiseks põhjuseks, miks Amsterdam on populaarne nii külastajate kui kohalike seas.Amsterdami nimi tähendas algselt tammi Amsteli jõel (hollandi keeles: Amstelerdam, praegune Dam vanalinna südames).

Amsterdam tekkis 13. sajandil kalurikülana. Amsterdami mainitakse esmakordselt 27. oktoobril 1275, kui tammi ümbruskonna elanikud vabastati tollimaksudest sildade ületamisel ja lüüside läbimisel ning seda loetakse linna sünnipäevaks. Hollandi linnaõigused sai Amsterdam 1300 või 1301. Linna ümbrus oli soine ja selle kuivendamiseks rajati linna nii palju kanaleid, et paadiga sai sõita peaaegu kõikjale linnas. Suur osa neist on säilinud tänapäevani.

Amsterdam kasvas tänu kaubandusele Hansa liidu linnadega kiiresti ja 16. sajandi alguseks oli Amsterdam juba Hollandi suurim linn. Kaheksakümneaastase sõja käigus saavutas Holland iseseisvuse ja Amsterdam sai selle pealinnaks.

Amsterdam oli rikkuse ja võimsuse tipul 17. sajandil, kui Holland oli üks maailma võimsaimaid riike. Seda on nimetatud Amsterdami kuldajaks ja sellest ajast pärineb põhiosa vanalinnast. Jõukusele panid aluse Hollandi Ida-India Kompanii ja Hollandi Lääne-India Kompanii, mis kauplesid kogu maailma maadega. Samuti oli Holland tuntud suhteliselt vabameelse usupoliitika poolest, mistõttu Hollandisse saabus neid, keda usuliste veendumuste põhjal taga kiusati.

Amsterdami allakäik saabus, kui Holland hakkas kaotama oma kaubanduslikku mõjuvõimu Suurbritanniale ja 18. sajandi lõpul okupeeriti Madalmaad prantslaste poolt.

1815 kuulutati Holland taas iseseisvaks kuningriigiks ja Amsterdam sai selle pealinnaks. Linn hakkas taas arenema. 19. sajandi lõpul valmis Amsterdam–Reini kanal, mis andis otseühenduse niihästi Reini jõele kui ka Põhjamerele.

Esimeses Maailmasõjas jäi Holland neutraalseks. Siiski tekkis Amsterdamis puudus toiduainetest ja kütusest. Rahulolematus kasvas üle stiihilisteks mässudeks, kus inimesi ka surma sai.

Teises Maailmasõjas kannatas Amsterdam kõvasti. Umbes 10% Amsterdami elanikest kaotas sõja ajal elu. Sõja lõpus tekkis taas toiduaine- ja kütusekriis, mistõttu enamik puid linnas võeti maha.

Elu Amsterdamis muutus kõvasti, kui 1960ndatel sai linnast üks Läänt tabanud protestiliikumiste ning uute kultuurivoolude keskpunkte. 1970ndatel siirdus suur osa elanikkonnast maapiirkondadesse ning mõningad linnaosad tühjenesid. Seda üritatakse nüüd uute linnaplaneeringutega tasakaalustada.Amsterdami linnapea on Job Cohen Hollandi Tööparteist.

Amsterdamis on ka mitu maailmaklassi muuseumi, nagu Rijksmuseum või Van Goghi Muuseum, ning kuulsad kontserdisaalid, teatrid ning klubid. Esinejad kogu maailmast külastavad Amsterdami pidevalt ning kultuuriliselt toimub linnas igal nädalal midagi huvitavat. Amsterdam ulatub Dami väljaku Kuningalossist Hiinalinnani ja rohelistest parkidest Punaste Laternate piirkonnani, haarates seega väga erineva suunitlusega alasid, mis pakuvad midagi igaühele. Kalverstraat ja Leidsestraat kesklinnas pakuvad ostumõnusid ja vaatamisväärsused nagu kunstnik Rembrandti maja, rahuldavad ajaloohuvilisi. Kaasaja ja ajaloo põimumine ongi Amsterdami huvitavaim omadus.

3 kommentaari

  • Ruth kommenteeris

    Peeter I armus Amsterdami omal ajal niivõrd, et võttis selle linna eeskujuks kui hakkas oma linna, Sankt Peterburgi, rajama 😀

  • reede kommenteeris

    tulbid ja puukingad

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    Minule hakkas Amsterdam meeldima pärast Eurotripi filmi nägemist, suur oli aga pettumus, kui tuli välja, et kogu see linateos oli filmitud hoopis Prahas. 🙂
    Aga Amsterdami tahaks minna sellegipoolest…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga