11 paika maailmas, mida tasub külastada enne, kui on liiga hilja

Seda võib küll raske olla uskuda, kuid on paiku maailmas, mis ühel päeval kaovad jäädavalt, mistõttu tasub nende nägemisest huvitatutel külastamisega kiirustada. Reisiveeb Jetsetter koostas nimekirja 11 sellisest tuntud paigast maailmas.

1. Surnumeri (Iisrael)

Viimase neljakümne aasta jooksul on erinevate mineraalide kavandamine Surnumerest teinud maailma suurimale soolajärvele pöördumatult kahju. Selle ajaga on järv kaotanud kolmandiku oma kunagisest pindalast. Sellest annavad tunnistust kas või hotellid ja restoranid, mis varasemalt oli otse järve kaldal, kuid nüüd asuvad veesilmast vähemalt paari kilomeetri kaugusel. Lisaks voolab järve nende aukude kaudu, kust mineraale kaevandatakse, magevett, mis veelgi kiirendab soolamineraalide lahustumist. Teadlaste arvutuste kohaselt taandub Surnumere vesi igal aastal 90 sentimeetri võrra, mistõttu on veekogu veel alles kuskil 50 aastaks.

2. Maldiivid (India ookean)

India ookeani valgete liivarandade ja suurte korallrahudega ääristatud väikesaar pakub maalilist vaatepilti. Mida aga paljud ei tea, on asjaolu, et juba 80 protsenti saare pindalast on vaid meetri üle merepinna. Selle taga on üle-maailmne kliima soojenemine ja ookeanimere veetaseme tõus. Kui see jätkub praeguses tempos, siis on saart alles veel napilt 100 aastaks. Sellest, et olukord on muutunud tõsiseks, annavad tunnistust juba saarerahva jõupingutused mujale elukoha otsimise osas.

3. Everglades märgala Floridas (USA)

Floridas asuv ühe miljoni hektari suurune märgala, mida iseloomustavad erinevat liiki sood, savannid ja mangroovtihnikud, on ainuke paik maailmas, kus krokodillid ja alligaatorid koos elavad. Kuna ainult ühel viiendikul märgala pindalast asub rahvuspark, mille eesmärgiks on selle loodusliku mitmekesisuse säilitamine, on selle suurus juba poole võrra vähenenud võrreldes aastaga 1900. Seda põllumajandusega kaasneva saaste, infrastruktuuri arenduste ja selliste võõrliikide nagu Birma püütoni sisse toomise tõttu, mis on hakanud teisi liike välja sööma. Kuigi märgala ise täiesti ei kaoks, tähistavad aga seal toimuvad muutused täielikult selle ökosüsteemi ja seal elavate ohustatud liikide välja suremist.

4. Suur Vallrahu (Austraalia)

Austraalia Queenslandi ranniku alal asuv 1900 kilomeetri pikkuse korallrahu näol on tegemist maailma kõige suurema korallrahuga, mida on võimalik näha ka kosmosest tehtud jäädvustustel. Küll aga mõjutavad maailma kliimamuutused ka Suure Vallrahu tulevikku. Süsinikdioksiidi taseme kasv on viinud korallrahu järk-järgulisele lagunemisele ning korallid ei kasva nii kiiresti nii peale, kui nad hävinevad. Viimase 30 aastaga on korallrahu kaotanud poole sellest, mis ta varasemalt oli. Kuigi UNESCO ei kuulutanud vallrahu sel aastal veel otseselt ohustatud ökosüsteemiks, hoiatas ta, et tõsiseid samme tuleb võtta ette selle säilitamiseks.

5. Kilimandžaaro mägi (Tansaania)

Kuigi kliima soojenemisest kui sellisest on viimasel paaril-kolmel aastakümnel rohkem rääkima hakatud, siis esimesed märgid sellest ulatuvad 20. sajandi algusse. Siis alguse saanud protsesside tõttu on alates 1912. aastast näiteks Aafrika kõrgeima mäe tippu kattev lumi ja jää sulanud ühe protsendi võrra. 2000. aastast alates ei teki ka jääd mäetippu enam juurde. Jää sulamise tõttu hakkavad mäe mullaga kaetud küljed rohkem sooja neelama, mistõttu võib juhtuda, et sealsed liustikud on lõplikult kadunud 15 aastaga.

6. Tsukiji kalaturg Tokyos (Jaapan)

Maailma suurima kalaturu võlvide all on kaubeldud põlvkondade viisi, pakkudes sellega vaatamisväärset meelelahutust nii turistidele kui kohalikele. Turg mahutab kuskil 1200 müügiletti, kus igapäevaselt müüakse värskeid kalatooteid, alates mõõkkalast ja kaviaarist merevetikate ja lõheni välja. Eriti kuulus on turg oma varahommikuste elusa tuunikala oksjonite poolest. Küll aga on seda vaatamisväärsust selles kohas võimalik külastada väga vähe aega veel, sest selle aasta lõpust kolib kuulus kalaturg 2020. aasta suveolümpiamängude ettevalmistuste tõttu linna keskmes asuva Sumida jõe äärde.

7. Taj Mahal (India)

Isegi mitte järjest kasvav piletihind ei suuda eemale hoida neid rahvamasse, kes iga-aastaselt külastavad India kõige tuntumat vaatamisväärsust, mis ühendab endas hindu, moslemi, aasia, pärsia päritolu arhitektide ühistöö. Iga-aastaselt külastab seda 4 miljonit turisti, mistõttu on nii tempel ise kui selle lähiümbrus hakanud alla vanduma sellega seotud saastele ja kulumisele. Samuti on hakanud hoone vundament vaikselt vajuma Yamuna jõkke. Räägitakse, et kohalikud võimud plaanivad hakata piirama külaliste ligipääsu templile – nagu on tehtud Suurbritannias Stonehenge’iga – mistõttu saaks selle ilu nautida edaspidi vaid distantsilt.

8. Madagaskar (Aafrika idakallas)

Kuigi Dream Works’i samanimeline animafilm tegi selle Aafrika idakaldal asuva saareriigi kuulusaks üle maailma, muutuvad võimalused kohata saarele omaseid leemureid seal järjest haruldasemaks. Pidevalt aset leidvad metsatulekahjud ja metsaga kaetud pinna vähenemine põllupidamise ja küttepuu saamise eesmärgil on viinud olukorrani, kus metsad katavad üksnes 10 protsenti saareriigi pindalast, tuues sellega peagi kaasa ka seal metsikult elavate leemurite väljasuremise.

9. Veneetsia (Itaalia)

Keskaegne piltpostkaarti meenutav linn on tuntud oma munakiviteede ja kanalite poolest, andes sellega ettekujutuse sellest, milline nägi välja Itaalia viiendal sajandil. Küll aga ähvardab Veneetsiat, mis on ehitatud ebastabiilse lahe peale, vee alla vajumine. Seda kiirendavad pidevad üleujutused. Ookeanimere taseme ühemeetrine kasv toob kaasa ka selle maalilise linna lõpliku hävimise.

10. Suur Hiina müür (Hiina)

Maailma suurim inimkäega tehtud ehitis, mille eesmärgiks oli kaitsta iidset Hiina impeeriumit, on täna sihtkohaks paljudele turistidele üle maailma. Kuigi Suur Hiina müür on tänaseks 2000 aastat vastu pidanud, võib selle ikoonilise ehitise lõpp olla lähemal, kui arvatakse. Kolmandik müürist on tegelikult varemetes. Pidev maaharimine on hakanud söövitama ka müüri ladumisel kasutatud telliseid, mis on hakanud ajale alla vanduma. Kuigi müüri kõige paremini säilinud osa, mida ehitati 14. kuni 17. sajandini Mingi dünastia valitsemisajal, seisab tänaseni veel kindlalt, on teadlaste sõnutsi ka sel osal eluaeg üürikeseks jäänud.

11. Kongo bassein (Kongo)

Kes ei teaks, et vihmametsadest tuleb suur osa hapnikust, mida me sisse hingame. Küll aga suureneb nende vähenemisega ka süsinikdioksiidi hulk, mis on põhjustanud kliima soojenemise. Teadusuuringud toovad välja, et sellest tingitult väheneb Kongo basseini pindala iga-aastaselt kahe miljoni aakri võrra – sellele aitavad kaasa ebaseaduslik metsa langetamine, karjakasvatus, maavarade kaevandamine ja kodusõda. Kongo basseini aladel asuvad Amazonase vihmametsade järel maailma suuruselt teised vihmametsad. Salaküttide ligipääsu Kongo basseini aladel elavatele ohustatud liikidele – nagu näiteks šimpansid – suurendavad ka värskelt valminud teedevõrgustik. Teadlaste hinnangul võib tänaste suundumuste jätkumine viia selleni, et 2040. aastaks on kaks kolmandiku vihmametsast hävinenud.

Allikas: Tarbija24

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga