Olles Poolas olnud pool aastat vabatahtlikuks, sain võimaluse küllaltki palju nii Poolas kui mujal ringi reisida. Selle aja jooksul jäi kindlasti meelde Gdansk, mis on üks sümpaatseimaid ja mõnusaima õhkkonnaga Poola linnu. Poolasisene transport on odav ja natuke romantiline (ehk siis veidike vanamoodne, kui regionaalse rongiga sõita). Kõik sihtkohad, ükskõik kui kauged, on üsna odavaks reisisihiks. Siiski see teekond sai ette võetud pöidlaküüdiga, kuna minuga ühines tore vabatahtlik Kristiina Wroclawist ja mis oleks toredam kui sõbrannaga hääletades ringi reisida?
Wroclawist Gdanski saime kolme auto ja 9 tunniga. Viimase autoga juhtus selline huvitav asi, et poola räppi kuulav juht ületas päris kõvast kiirust, mistõttu meid ka rajalt maha võeti. Et aga juht kiiresti poola keeles seletas, et kumbagi meist tuleb haiglasse viia, siis tehti talle trahv kiiresti ära ja me saime edasi kihutada. Aga see-eest oli noormees härrasmees ja viis meid otse mu tuttava maja ette ära. Niisiis olid tutvused Gdanskis – vabatahlik Ukrainast – ja me ei pidanud öömaja pärast muretsema. Olja ukse taha ilmudes ootasid laual borš ja pankoogid. Juba esimesel õhtul viis Olja meid Sopotisse, mis on vaid veerandtunni kaugusel Gdanskis ja täiesti mere ääres, nii et mõne zloti eest saab minna kaile jalutama ning täiesti tasuta saab rannas teha mitmekümnete luikedega pilte.
Üheks suureks sooviks oli ärakäia ka Malborki kindluses, mis on pindala poolest Euroopa suurim. Sinna läksime samuti häälega ja üllatavalt kiiresti. Hoolimata sellest et Malbork ei jää just kõige suurimate teede peale, oli seal kohutavalt palju uudistajaid ja mõnus sagimine. Kindlusele ringi peale tegemine võttis päris palju aega, nii et läksime veel gofry‘t sööma (vahvel igasugu heade asjadega nagu šokolaadikreem, puuviljad, vahukoor jne). Tagasi Gdanski minek oli veelgi edukam, sest saime otse Sopotisse, kuhu plaanisime Gdanskist rongiga minna. See tore üllatus tähendas, et saime ka harukordselt kiirteed nautida, sest olenemata oma suurusest pole Poolas palju kiirteid ehitatud. Nautisime veel päeva lõppu Sõpotis ringi konnates ja luikedega hulganisti pilte tehes.
Järgmise päeva veetsime Gdanskis, Olja tegi meile natuke tuuri ja nägime linna otsast otsani ära. Viimaseks sihtpunktiks oli Poznan. Ka Olja tuli meiega kaasa ja hoolimata sellest, et olime nüüd kolmekesi hääletamas, ei tekkinud eriti probleeme auto peale saamisega. Välja arvatud ühel lõigul, kus autosid lihtsalt polnud, nii et kõndisime läbi väikelinna, istusime bussi peale ja sõitsime järgmisesse väikelinna, et läbi selle kõndida ja siis uuesti üritdada. See plaan oli väga edukas, sest vaevalt linna lõppu jõudnuna, saime ka kohe Poznanisse suunduva auto peale. Poznanis suundusime kohe Art hostelisse, mille olime päev varem broneerinud, jätsime kotid sinna ja asusime linna avastama. Oli palju kaunist arhitektuuri ja parke. Õhtul läksime samuti välja ja lootuses kauneis valgustatud kohti pidlistada ja mõnusat õhkkonda nautida, viimases natuke pettusime.
Gdanskis, vaatamas, kuhu suunda see Malbork siis jääb:
Malborki kindlus
Sopotis
Gdanskis elasime just selliste majadega osas:
Bydgoszcz’is väike poepeatus:
Poznan
Äge rattakohvik, kuhu võib iga kell sõita, et natuke kuumi jooke nautida
