Nikolai Przhevalski 1

Mina ja Remsu, kaks, kes peavad end suurteks ränduriteks, käisid Karakolis tõsiselt suure ränduri – Nikolai Prževalski – haual. Prževalski suri oma viienda Kesk-Aasia ekspeditsiooni eel 1888. Ekspeditsiooniriietes Prževalski maeti Issõk-Kuli järve kaldale, umbes 12 km praeguse Karaköli linnakese keskusest, kohas mida kutsutakse Pristan Prževalsk (Prževalski kai). Karaköl kandis pikka aega Prževalski nime. Tsaarivalitsus püstitas ta haua kõrvale ka suurejoonelise mälestussamba.

Tulevane Venemaa maadeavastaja ja maadevallutuste eeltöö tegija sündis 1839 Smoleski kubermangus. Sõjaväelase karjääri kõrval hakkas ta tegelema ka kaugete maade uurimisega. Livingstone oli üks ta iidoleid, ent saades aru, et Aafrikasse pole vene ohvitseril asja, valis ta oma tegevuspiirkonnaks Aasia. Sel teemal asus ta end täiendama ja andis peagi ka ise välja õpperaamatuid. 1864 valita ta Venemaa geograafiaühingu täieõiguslikuks liikmeks, tiitli sai ta eelkõige käsikirja „Priamurski regiooni sõjaväelis-statilstiline ülevaade“ eest. Seega olid tema uurimisteemad algusest peale segu poliitilisest, militaarsest ja geograafilisest algest. 28-aastaselt valmis tal ekspeditsiooniplaan Mongooliasse-Hiinasse-Tiibetisse. Selleks taotles ta geograafiaühingu toetust. Ühing oli aga tollal eelkõige huvitatud Prževalski saatmisest Siberi väheuuritud aladele (mida Venemaa parasjagu hiinlastelt endale ihaldas). Seega tegigi ta 1868-69 oma esimese uurimisreisi, mis viis ta aastaks Ussuurimaale. Lisaks ornitoloogiale tegeles ta põhjalikumalt hunhuuzide uurimisega, sest see rahvas oli vene asunduste üks olulisemaid sõjalisi ründajaid. Oma tubli töö, kirjutatud raamatu ja artiklite eest, sai ta kapteni auastme ja geograafiaühingu aumedalid.

1868 komandeeriti oma võimekuse tõestanud Prževalski Kesk-Aasiasse. Riiklikule ekspeditsioonirahale lisas ta, muide, suure osa oma suurest kaardimänguvõidust (12 00 rubla).

Kesk-Aasias sooritas Prževalski neli uurimisreisi.

1870-73 toimus esimene reis läbi Gobi kõrbe, millel osales peale juhi veel vaid neli kaaslast.

1876-77 sooritati Prževalski juhtimisel teine Kesk-Aasia uurimisreis. Sel ekspeditsioonil jõudis ja Lop Nori järve äärde. Seni oli seda kirjeldatud, kui soolase veega järve ja ka järve asukoht oli teine, kui varem kirjeldatud. Hiljem on kinnitust leidnud, et Lop Nor muudabki oma asukohta ja vaid kalda lähedail on vesi soolane. Prževalski püüdis jõuda ka Tiibeti pealinna Lhasni, ent dalai-laama sõdurid saatsid ta u 250 km enne linna tagasi. Soov Tibetisse minna jäi aga kripeldama. Sinna polnud eurooplased veel jõudnud. Ei teadlased ega sõdurid. Ja Przevalski ja Venemaa tahtsid sinna jõuda enne inglasi. Nii olidki ju Prževalski Aasia-rännakud üks osa kahe impeeriumi luureoperatsioonidest, mis hiljem said nimeks „The Great Game“ ehk „suur mäng“.

Selle ekspeditsiooni käigus avastas Prževalski hobuse, keda mongolid kutsuvad takhiks, aga muu maailm Prževalski hobuseks.

1879 alustas Prževalski reisi, millele ta pani nimeks „Esimene Tiibeti ekspeditsioon“. Pidevalt tuli end kaitsta kohalike rünnakute eest, mis tulenes venelaste halvast mainest (neil on kolm silma, nad toovad haigusi). 240 km enne Lhasat venelaste salk peatati, tiibetlased ei lubanud neid oma pühasse linna.

1883-85 toimus Prževalski teine Tiibeti ekspeditsioon, taas väljuti Kjahtast ning liiguti läbi Mongoolia ja Hiina Tiibetisse. Venemaale naasti, olles läbinud u 7800 km, Karakoli linnakese kaudu, mis asub Tjan-Šani mägedes, Vene-Hiina piiri lähedal.

Viimase ekspeditsiooni lähtekohaks oli valitud Karakol. Eesmärgiks oli käia kahe aastaga ära Lhasas. Suurimaks planeeritud ekspeditsiooni eel jõi Prževalski jahti pidades keetmata vett, haigestus tüüfusesse ja ka Karakoli garnisoni arstid ei suutnud teda enam päästa.

Muusemi giid kinnitas meile, et kuulujutud sellest, et suur rändur olevat Jossif Stalini isa, ei vasta tõele. Prževalski sugulased olevat lausa teinud DNA testi, et levivaid jutte tõrjuda ja nii selgunudki, et Jossifi isa on ikkagi kingsepp Vissarion või kes iganes, aga mitte Nikolai Prževalski.