Valik koopatüüpe

 

Laavakoopad on moodustunud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Näiteks Hawaii vulkaanide all on salajased koopavõrgustikud Kipuka Kanohina, mis kulgevad 5–25 meetri sügavusel. Karstikoopad on levinuim tüüp koopaid, mis tekkinud kergesti lahustuvate kivimite (lubjakivi, dolomiit, marmor, kips jne) lahustumise ja langetuste tagajärjel.

Karstikoobastest võib leida imeilusaid maaaluseid järvi ja salajõgesid, läbi pinnase imbunud vees lahustunud ainete settides moodustuvad koobaste laes stalaktiidid ja põrandal stalagmiidid, nende ühinemisel sambad. Nende keskmine „kasvamise” kiirus on 13 mm sajandis. Euroopas leiab karstikoopaid peamiselt Sloveenias, Itaalias, Horvaatias jm. Karst on koobasterohke piirkond Sloveenias, mille järgi on sellelaadseid koopaid hakatud nimetama karstikoobasteks. Eesti suurim karstikoobastik asub Rapla maakonnas Kuimetsas, pikim on Virulase koobas Tuhala karstialal. Euraasia suurim (maailma 5.) karstikoobas Optimistlik (Печера Оптимістична) asub Ukrainas ja avati hiljuti külastamiseks turistidele. Hetkel on sellest maailma pikimast kipsikoopast kaardistatud 255 km ja tööd jätkuvad.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga