Lõuna-Eestist Koiva jõe ümbrusest, mida naabrite lätlastega jagame, leiab Eestimaa ühed ilusamad männikud − Koiva ja Oore. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on siia rajanud mitmeid laagriplatse, kus kindlasti tasub ilusa talveilmaga peatuda ning lõket teha. Siin on mõistlike vahedega mitu kena telkimiskohta ning liikudes Tellingumäe, Kõrgeperve ja Alumati telkimiskohtade vahel, saab korraldada meeldejääva matka.
Tellingumäe plats on avar ja valge. Kes ei viitsi telki püsti panna, võib Une-Matiga kohtingu korraldada ka puukuuri peal. Vaatetornist avaneb suursugune vaade Lõuna-Eestile ja Põhja-Lätile. Eri aastaaegadel on huvitav jälgida Mustjõe lammiala muutumist. Kuidas vesi koguneb ja kaob vana jõe sängidest, millised värvid looduses vahetuvad ...
Telkimiskohta ümbritsevast metsast võib leida vanade kaevikute ja punkrite hästi säilinud jälgi, kuna reaalset lahingutegevust selles piirkonnas ei toimunud. Laagripaik on varustatud katusaluse lauaga, mis võimaldab seal ka kerge, ilma külgtuuleta vihma korral provianti võtta. Siin on mitu lõkkekohta, üks lõkkesõõridest eriti suur ja võimas, mida tavaliselt kasutatakse volbri ajal nõidade põletamiseks või jaanitule tegemiseks.
Laagripaiga ümbruse maastik on vahelduvate kõrgustega ning Mustjõeni on siit vaid mõned sajad meetrid.
Hästi hoitud saladus
Tellingumäe telkimiskohast mööda metsateid loode poole liikudes jõuame varsti Alumati lõkkekohani, kus paikneb samanimeline väike metsajärv. Koht on looduslikult hästi varjatud ja selle leidmine on paljudele keeruliseks osutunud, kuna künkad varjavad laagripaika ja järve. Ent kui saladuslik paik õnnestub üles leida, avaneb silmale meeldiv üllatus − kindlasti on tegemist ühe romantilisema metsajärvekesega piirkonnas.
Alumati lõkkekohas on tänu maastikule üsna keeruline telgile kohta leida, sest maapind on kõikjal kaldu, suuremale telgile kui kahe-kolmekohaline on lausa raske tasast kohta leida. Sellepärast on ka siin mõnusa katusealusega puukuur, kuhu üles mahub neli inimest ilusasti magama. Lõkkease asub järve kalda lähedal kõrgema künka varjus, seega tuleb arvestada, et väikesegi tuule korral keerutab suits kogu aeg ringiratast, otsides endale uut ohvrit, kellel silmad kibedaks teha.
Mulle meeldib Alumati lõkkekoht just seetõttu, et siia ei satu tänu eraldatusele juhuslikke inimesi. See on suurepärane paik linnuvaatluseks, eriti meeldivaks üllatuseks on õhtusel ajal kakud. Mitmed kakulised on üsna uudishimulikud, on olnud kordi, kus vaikselt lõkke ääres istudes on mõni kakk lähedalseisva puu oksale end sisse seadnud ja siis tükk aega matkaseltskonna toimetusi jälginud. Eks peab silma peal hoidma, et keegi tema eest hiiri ära ei sööks.
Looduslik kinnisvaraprojekt
Kevadisel ajal pakuvad järvel humoorikat vaatemängu sõtkad. Asjatundmatu pilk peab neid alguses teatava sarnasuse tõttu partideks, kuid tegu on siiski eraldi sugulasliigiga. Huvitavaks muutub olukord siis, kui matkaja suudab järve lähedal leida vana puu, mille ümber siin-seal sulgesid. Nimelt on sõtkal välja kujunenud suurepärane kinnisvarakoostöö rähnidega, valdavalt suure musträhniga. Rähn arendab kinnisvara, ehk toksib puusse pesitsusaugu ja kui see vabaks jääb, võtab sõtkas selle üle. Siit tuleb linnu rahvapärane nimi õõnepart.
Kuna sõtkas ei suuda rähnile sarnaselt puukoort mööda liikuda, siis tuleb tal pesaauku lennult siseneda. Pesaauguga puu lähedale tasub leida mugav vaatluskoht ning liikumatult paigale jääda. Peagi märkate, kuidas sõtkas hakkab kõigepealt pesitsuspuu ja järve ümber ringe tegema, et maandumiseks sihik paika reguleerida. Sageli esimene katse ebaõnnestub ning lind ei saa augule pihta. Korraliku matsu saatel põrutatakse vastu puud pesaaugu lähedal. Omamoodi vaatepilt on see, kuidas sõtkas eelnevalt lennu ajal hoogu pidurdab. Nimelt ajab ta vahetult enne puud jalad ette ning üritab pead ühele või teisele poole kallutades pesaauku sihtida. Niimoodi veidralt lendab ta oma kümmekond meetrit.
Järve ümbruses võib pidevalt kohata ka suurt musträhni, kes üllatab gigantsete mõõtmete ja ilusa erkpunase mütsiga. Juba kaugelt annab musträhn raevuka kisaga märku, et tegemist on tema territooriumiga. Kuid kui olete laagrisse jäänud, võtab ta teid peagi omaks ega lase ennast inimeste kohalolekust häirida. Ärge imestage, kui järsku puukoort krae vahele pudenema hakkab. Tegemist on julge linnuga, kes võib vabalt toksida just seda puud, mille all istute. Alumati lõkkekohta ümbritsev mets on väga maaliline. See ei ole tihe ja nii on seal palju valgust, samuti on puude all väga ilusad samblad ja samblikud. Lumega kahjuks seda ilu ei märka. Sügisesel aja saavad korilased siit kindlasti rikkaliku seenesaagi.
Eraldatuse tõttu on Alumati lõkkeplats koht, kus tekib eriline muust maailmast väljalülitumise tunne.
Muutuv Kõrgeperve
Alumati lõkkekohalt on hea liikuda Kõrgeperve lõkkekohani.
Metsateed on siin äärmiselt ilusad, mets valgusrohke ning metsaalus kaetud samblavaibaga. Teadlikult olen püüdnud vältida ilusa samblavaiba peal kõndimist, kuna see jätab paratamatult jäljed maha pikaks ajaks.
Kõrgeperve lõkkekoht asub otse Koiva jõe kaldal ja kallas on siin tõesti kõrge. See lõkkekoht on pidevas muutumises. Laagripaik jääb jõekäänakusse, aastate jooksul olen märganud, kuidas vesi pidevalt kallast kulutab. Esimene kord sattusin siia 2001. aastal, siis oli kallas praeguse kohaga võrreldes Lätile 5–6 meetrit lähemal. Samuti on olnud huvitav jälgida, kuidas eri aastaaegadel veetase jões muutub.
Kord kevadise suurvee ajal siinkandis laagris olles tõusis vesi jões nii palju, et jõudis lõkkekohani. Laagriplatsile sõitis Toyota maastur. Uks avanes ja kõigepealt voolas sellest välja kümneid liitreid vett... Hetk hiljem astus masinast välja ka põlvini märgade pükstega keskealine mees, kes väga murelikult autot ning veeloiku põrnitsedes pomises, et Toyota on hea auto.
Uurisin, kuidas tal õnnestus masina salongi spaa tekitada. Selgus, et Kõrgeperve lähedal oli ühes kohas kohalik tee umbes 100 meetri pikkuselt ligi meetrisügavuse vee all. Kuna kohalik mees ei viitsinud suurema ringiga Kõrgepervele sõita, siis otsustas ta lühemat teed kasutada ning tema üllatuseks oli tal väga hea amfiibauto. Ümberehitamata auto oli selle tühise veetakistuse edukalt läbinud.
Suvel on selles piirkonnas kaldalt veeni mitu meetrit langust. Mind on alati hämmastanud, kuidas veetase võib nii muutuda.
Kõrgeperve laagripaik asub suhteliselt metsatee ääres, juhuslikke liiklejaid on seal vähe, aga keegi ikka aeg-ajalt mööda sõidab. Kuna lõkkekohalt avaneb ilus vaade Koivale, siis tihtilugu möödujad peatuvad ja tulevad telkimiskohale vaadet nautima. Kuna külastan seda lõkkekohta tihti, siis võib väita, et juhuslike külastajatega pole olnud ühtegi ebameeldivat vahejuhtumit.
Kuldne kolmik
Luues matkamiseks kolmnurga eelnimetatud kolmest lõkkekohast, on võimalik korraldada elamusterohke ja ilus nädalavahetus. Logistiliselt on mugav jätta auto Tellingumäele ja siis Kõrgepervelt sinna otse mööda metsateed tagasi jalutada.
Kuna olen suur maastikutõukeratta ja tõukekelgu huviline, siis olen seal tihtilugu just neid liikumisvahendeid kasutanud. Talvisel ajal on tõukekelguga päris huvitav mööda Koiva jääd ja sealseid metsateid sõita. Jõel sõitmise puhul tuleb eelnevalt veenduda jääolude kandvuses.
Aktiivseid ja passiivseid tegevusi leiab selles piirkonnas rohkelt, loodus pakub siin huvitavaid ja ilusaid võimalusi, tuleb ise loominguliselt läheneda.
Kohale võib sõita autoga või teise võimalusena bussiga Valka ja sealt edasi Võru poole. Väljuge Laanemetsa või Taheva peatuses. Edasi võiksite suunduda lõuna poole. Mõistlik oleks hankida piirkonna kaart. Seda on võimalik leida RMK kodulehelt ning välja printida, samuti müüakse raamatupoodides häid kaarte, kus isegi metsasihid peal. Abi on ka maanteeatlase kasutamisest. Laagripaikade leidmine ei tohiks olla keeruline, sest mitmetesse kohtadesse on pandud suunavaid silte. RMK kodulehel on ka kohalejõudmise juhendid ja täpsem info.
Nendele, kellel soov rännak pikemaks venitada, soovitan kaardi järgi matkata edasi põhja pool asuvatesse Oore männikutesse. Sealt leiate Aheru järve äärest mitu lõkkekohta ja ühe RMK-le kuuluva rehielamu koos kõrvalhoonetega. Kõrvalhooned on kohendatud matkalistele peatumiseks. Neisse on ehitatud lavatsid ööbimiseks ja lauad. Taluõuel on mitu lauda ja kakskolm lõkkekohta.
Aheru järve äärde tasub kindlasti õng kaasa võtta. Suure tõenäosusega saab isegi mitte kõige vilunum kalamees sealt mingi saagi. RMK palvel ei saa ma avaldada saladust, mis selle telkimisalaga seotud, aga kui sinna laagrisse jääda, siis leiate eest meeldiva üllatuse.