Timo Palo matkab põhjanabalt Teravmägedele
Eesti polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo alustas aprilli lõpus koos norralase Audun Tholfseniga 1400 kilomeetri pikkust retke põhjapooluselt Teravmägede saarestiku poole. Teekonda geograafiliselt põhjapooluselt, mille lähedale viidi nad helikopteriga, alustasid mehed 23. aprillil.
„Maandusime umbes 11 kilomeetrit põhjanabast lõunas. Seega, et jõuda meie ekspeditsiooni alguspunkti ehk põhjapoolusele, tuli veel nii palju omal jõul põhja liikuda. See oli päris raske katsumus. Süstad olid väga rasked - 130-140 kilo, tuul oli vastu ja maastik teravaid rüsijääkuhjatisi täis. Jääkuhjadest ülesaamiseks oli vaja kahe mehe tööd: üks tõmbas ja teine lükkas. Nõnda liikusime esimesel päeval kolm kilomeetrit, paraku viis jäätriiv meid öösel kahe kilomeetri jagu tagasi,” kirjutas Timo Palo oma blogis ekspeditsiooni algusest. „Tagasitriivi tõttu ei jäänud muud üle, kui päeval teha tugev ja pikk pingutus, et poolusel ära käia ning siis suund lõunasse ehk kodu poole võtta. Aja ja enda säästmiseks jätsime rasked süstad maha ning viimased viis kilomeetrit poolusele liikusime ilma nendeta suuskadel.”
Polaaruurijad peaksid oma arvestuse kohaselt jõudma Põhja-Jäämeres asuvasse Teravmägede saarestikku kaks kuud pärast retke algust ehk umbes jaanipäevaks. Retke kõige raskem osa jääb saarestiku lähedale, kuna seal on palju lahtist vett ja magamise ning toiduvalmistamisega võivad tekkida probleemid.
Põhjanabalt Everesti tippu
Walking with the Wounded on Suurbritannia heategevusorganisatsioon, mis toetab haavatasaanud sõdurite ümberõpet, et aidata neil leida töökoht pärast ajateenistusest lahkumist.
WWTW võtab ette ekstreemseid ekspeditsioone, et näidata haavatasaanute erakordset tahtekindlust ja julgust, juhtides nii tähelepanu asjaolule, et sõduritel on vaja karjäärimuutuse teokstegemiseks abi ja vahendeid.
Seljataga edukas ekspeditsioon Põhjanabale (16. aprillil 2011 Inge Solheimi juhtimisel), suunas Walking with the Wounded oma sihiku veel kõrgemale. 2012. aastal plaaniti vallutada Mount Everesti tipp ja asetada viis haavatud sõjaveterani maailma katusele.
8. mail 2012 tehti 4940 meetri kõrgusel raske otsus ekspeditsioon katkestada, põhjuseks enneolematult kõrge temperatuur (viimase 25 aasta kõrgeim), mis muudab mäe väga ebastabiilseks ja edasise teekonna ettearvamatuks. WWTW patroon on prints Harry.
http://walkingwiththewounded.org.uk/
In memoriam Erast Parmasto (23.10.1928 - 24.04.2012)
Tänavu 24. aprillil lahkus viimasele, aga piirideta reisile Erast Parmasto. Erast oli teadlaseks olemise kõrval kahtlemata üks Eesti silmapaistvamaid (metsas) reisijaid. Olude sunnil oli enamik tema uurimisreisidest piiratud kuuendiku planeediga, aga nagu ta ise märkis: „Meid kadestavad kõik troopilise metsa uurijad, sest mis on see Venemaa Kaug-Ida metsade kõrval!” ja sinna juurde tema vaikselt muhelev ilme. Allakirjutanul oli võimalus juba teise kursuse tudengina käia koos Erastiga 1985. aastal sealsetes metsades ekspeditsioonil.
Pärast eri kontinentide troopilistes metsades töötamist tuleb tõdeda, et tal oli mitmes mõttes õigus. Kõige parema pildi Erasti reisidest annab tema enda koostatud käsikiri „EP looduseskäigud, nähtu registreerimine ja kollektsioneerimine. Geograafiline teatmik 1933−2006, 2008−2009.“ See Erastile iseloomulik, väga põhjalik 93-leheküljeline kirjatöö annab lakoonilistesse numbritesse ümberpandult teada 63 ekspeditsioonist väljaspool Eestit. Neist 16 viisid Erasti Venemaa Kaug-Itta.
Eriliselt on tudengipõlvest meelde jäänud Erasti „ekspeditsioon” Vietnami troopilistesse metsadesse. Juba ligikaudu aasta varem oli tema tuba täidetud metallnurkadega puidust nn ekspeditsioonikirstudega. Sest iga hetk võis Moskvast saabuda luba istuda Vietnami lennukile. Paraku jäigi luba saabumata, aga sellele vaatamata nägi ilmavalgust põhjalik ülevaade Vietnami seenestikust. Sest tehtud töö tuli kindlasti tulemuseks vormida.
Nii iseloomulik seenevanale.
Urmas Kõljalg