Go Reisiajakiri 36 – Juuni 2012

Traditsioonid ja äri

Ei ristiusk, islam ega teaduse ja tehnika areng pole šamanismi maa pealt kaotanud. Šamanism tuleb lainetena taas ja taas. Ameerika antropoloog Carlos Castaneda tegi 1970.–1980. aastail populaarseks ayahuasca-šamanismi Lõuna-Ameerikas, Nõukogude Liidu kokkukukkumine taaselustas Siberi šamanismi ning ärkasid šamaanid Mongoolias ja šamaanitsejad mitmel pool Ida-Euroopas.

Nüüdisaegse šamanismi puhul on tihti raske öelda, kus läheb piir iidsete tarkuste, esiisade traditsioonide ja tänapäevase bisnise vahel. Ehkki olen nii Mongoolias, Ecuadoris, Siberis, Kanadas kui ka Eestis kohanud inimesi, kes end šamaanideks nimetavad, pole ma vist seda „päris” šamaani veel trehvanud. Siberi tänapäevast elu ja šamanismi uurinud ajaloolane Anna Reid laseb ühel sahhalannal võtta kokku oma raamatu “Šamaani rüü” idee: „Tõelised šamaanid ei hakka esinema. Kui niimoodi, ainult esinemiseks, šamaani rüü selga tõmmata, võib kahju teha.”

Seda kahju on ehedale šamanismile tehtud rahateenimise, folklooripidude, edevuse ja muu seesuguse tõttu päris palju.

Šamaani sünonüümiks peetakse tavamõistes vahel ka kõiki neid tegelasi, kes trummi taovad, selgelt näevad, ravitsevad, ennustavad, asjatavad muidu igapidi alternatiivselt. Kas tõesti on inimestes mingi kirjeldamatu janu täita akadeemilise hariduse puudujääke millegi ähmase ja müstilisega...

 Ärišamaanide üks parimaid näiteid on Anatoli Kašpirovski, kes oli nõukogude ajal 25 aastat Vinnõtsja psühhiaatriakliiniku psühhiaater. Kui tema metoodika laste öise voodimärgamise ravil hakkas tulemusi andma, otsustas Kašpirovski staariks saada. Mehe kõrghetked olid 1989. aastal, kui tema ekstrasensiseansse transleeriti televisioonis üle terve Nõukogudemaa. Poliitilistest vapustustest niigi räsitud sovetid keerutasid päid, vehkisid kätega, kaotasid teadvuse ja tegid muid veiderdusi, olles seejuures kindlad, et puhastavad niimoodi organismi halvast energiast.

Oma seanssidega teenis sensitiiv korraliku varanduse ja lahkus siis kodumaalt USA-sse, tuues põhjuseks, et ta poeg võidakse lunaraha nõudmiseks röövida. Praegu tegeleb Kašpirovski põhiliselt omanimeliste aforismide loomisega ja vene romansside laulmisega. Tellimise peale käib ta ka Venemaal ja Ukrainas. Oma viimaseks saavutuseks peab ta seda, et tal on avaldunud võime allergiaid maha võtta. Selleks peab inimene oma allergeeni (koera, kassi vms) kaasa võtma ja tema juurde minema. Tundub, et vana šarlatan on inimkonnas veidi pettunud, sest nentis ühes hiljutises intervjuus ajakirjale Story nii: „Ma olen üksinda tuule vastu, mu ümber on asjatundmatute armee.”

Etnograaf Tatjana Sem, kes on Siberi šamanismi väga põhjalikult uurinud, ütles ajakirja jaoks antud intervjuus, et oma küla rahvas eristab väga hästi šamaani šarlatanist. Tehkem siis vahet, kes on kes.

Tiit Pruuli ja Go Reisiajakirja meeskond

 

Selles numbris