ÜLO TUULIK – maailmarändur Abrukalt

Läheme Ülo Tuulikuga Balti jaamast reisima.

Sa oled nibin-nabin vabariigiaegne poiss, sünniaastaga 1940. Kas seda, mida kirjeldad raamatus „Sõja jalus”, võime pidada sinu esimeseks reisiks?

Võime seda tõepoolest nii nimetada. Alustaksin kohe unustamatu vahva sõdur Švejki tsiteerimisega. Kui ta läks maailmasõja lahinguisse, ütles ta, et „mulle meeldib väga reisida, eriti kui seda saab teha riigi kulul”.

See reis, millele meie pere sattus, toimus 1944. aasta sügisel, kui enne viimaseid lahinguid Eesti pinnal otsustas Saksa väejuhatus viia Sõrve säärest, otseselt lahingutegevuse tannermaalt ära pisut üle 3000 püsielaniku.

1944. aasta sügis oli suur üle mere minek. Kellel oli võimalus, pagesid läände, ennekõike Rootsi ja Saksamaale. Aga meie kooli õpetajast isa, kelle juures käisid mitmed õpilased kutsumas, et me läheks nende laevukeste peale ja ära Rootsi, oli kategooriliselt kodumaalt lahkumise vastu.

Ometigi pidime 1944 sügisel minema – ema, isa, kahekümneaastane õde Salme, nelja-aastased Jüri ja mina ning üheaastane noorem vend Enno.

Üht-teist lapse mälupiltidest on su raamatus kirjas, aga kordame üle, mida sa sellest rängast retkest mäletad?

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga