Üks eriline TeeRännak Taiwani

Pikki aastaid režissööri ametit pidanud ning seejärel kannapöörde teinud Elina Naan kirjeldab oma reisi maailmakuulsasse Taiwani teemajja Tea Sage Hut ja annab kasulikke nõuandeid, kuidas ja millist teed juua.

Sõna rännak jõuab viimasel ajal aina enam nii minu enda kui ka tutvuskonna kõrvu. Rännakuid on erinevaid – need võivad olla pikad reisid üle ookeanide või juturingid sõprade vahel, aga ikka ja alati kannavad need endas millegi uue avastamist. Olen juba varateismelisest unistanud oma teemajast, teadmata, mida see üldse tähendada võiks. Ning nagu inimesele ikka kombeks, unustasin selle unistuse aastateks.

Kui 2012. aasta alguses sattusin Tallinna vanalinnas Chado teepoodi, töötasin seitsmendat aastat Eesti Televisioonis režissöörina. Teepoodi sisenesin sooviga sõbrale kinki leida ja väljusin infoga, et mul oleks võimalik sinna tööle asuda. Nii juhtuski, et sama aasta suvel lahkusin telest ning asusin Chadosse tööle. Teest sai mulle suur õpetaja. Kõlab imelikult? Las kõlab, aga nii oli ja on tänase päevani.

Rännak Taiwani teemajja

Sel aastal jõudsin lõpuks Taiwani, et õppida, end tee alal täiendada ja olla teemajas lihtsalt abiks kõiges, igal hetkel.

Sealne teemaja ja kogukonna süda Tea Sage Hut Miaoli linnakeses annab õpetaja Wu De eestvedamisel välja maailma põhjalikumat teeajakirja Global Tea Hut. Nende missioon on selge − harida inimesi tee alal ning toetada väikeseid, orgaanilisi teefarme ja -farmereid. Sealne distsipliin ja sügavus teadmiste edasiandmises on inspireeriv ning paneb üle vaatama oma elurütmi ja kodused valikud. Teekultuur ei alga ega lõpe teekausi taga, vaid hõlmab endas suuremaid teemasid: suhtumist iseendasse, kogu maailma ja loodusesse kuni igapäevapraktikate ja isegi koristamise distsipliinini.

Teekeskuse päevakava paneb keha ja meele magusalt proovile. Kohapeal saab küll elada n-ö donation'i-põhiselt ehk tasuta, aga kaasa peab tegema kõik, mis teekeskuse kavas õpilastele ette on nähtud. Päev algab varase meditatsiooniga ja lõppeb õhtuse meditatsiooniga.

Sinna vahele mahuvad teekoolitused ja -tunnid, koristamine, toidutegemine, Global Tea Hut’i ajakirjade pakkimised, pildistamised, külaskäigud eriliste teeõpetajate juurde ja kõik muu.

Minu jaoks oli olulisim olla selle kõige sees. Isegi siis, kui keegi ei räägi ega õpeta otseselt, oli võimalik tööde ja tegemistega kõige juures alati abiks olla ning nõnda ise praktika, jälgimise ja märkamise kaudu õppida.

Master Tsai

Eriline kogemus oli Master Tsai külastamine Taipeis. Tema stuudio-poodteemaja asus linna südames, kortermaja ülemisel korrusel. Sisse astudes näis kõik väga kaunis ja heas mõttes tavaline. Igal pool teega seotud pildid, tarvikud. Mõned lauad külalistele. Huvitaval kombel õhk ruumis muutus, kui härra meiega mõne aja pärast liitus.

Tema vanus pole oluline, sest ta näeb välja eatu, eluküps ja elurõõmus korraga, tohutult helge ja lahke. Ta pakkus meile 70ndate Liu An’i nimelist teed, mis isegi tema kollektsioonis on haruldane.

Master Tsai on pea 30 aastat õppinud teekultuuri ja seisnud Taiwanil selle eest, et aina enam teefarmereid läheks üle orgaanilisele tootmisele. Ta on tegelenud suuresti ja edukalt teavitustööga jätkusuutliku, puhta teekasvatuse teemadel ning ostnud Hiinas Wuyi piirkonnas vanade teepuude alasid, et neid kaitsta. Suuresti tänu tema tööle kuuleb üha rohkem inimesi elusast teest.

Teetseremoonia ja -õpetused

Tea Sage Hut ja Wu De õpetused ei kuuluta mingit kindlat usku või traditsiooni, vaid on avatud maailmavaatega, austavad loodust ning toetavad tee traditsiooni. Tervitatakse inimesi erinevatest usunditest ja erineva maailmavaatega, kui sinna mahub tänu ja avatud süda meie planeedi heakäigu eest.

Wu De on tee- ja zen-traditsiooni õppinud mitme õpetaja juures ning pannud kokku soovitused, kuidas teed serveerida. Võib öelda, et nii on välja kasvanud uus koolkond, kes järgib ja austab sarnaseid tõekspidamisi, tutvustab kvaliteetset teed ning edendab teekultuuri. Laias laastus jagunevad tseremooniad kaheks: gongfu on fokusseeritud täpsetele maitsetele ja meisterlikkusele ning bowl tea on meditatiivne, ühendav ja teadlikkust kasvatav.

Veel üks huvitav ja minu jaoks oluline aspekt vabatahtliku rolli juures on „teenistuses olemine”. Läinud kaugele maale teemajja vabatahtlikuks, kõik rollid ja maskid kaovad. Kõik „juhid” koristavad võrdselt kööki, keegi pole rohkem või vähem suurem, targem, parem, rikkam, osavam.

Inglise keeles on see sõna humble, mis mind teega seoses väga kõnetab. Ma pole eesti keeles leidnud täiesti sobivat vastet − see pole päris tagasihoidlik ega ka alandlik. Pigem selline tark ja tasane kohalolek, mis ei ärgita kedagi esinema või ennast tõestama.

Hetki Tea Sage Hut’ist

Kui teemajas kohalikelt küsida, mis külalistele tavaliselt enim meelde jääb, siis hakkavad kõik naerma ja hüüavad ühest suust: toit! See on seal tõepoolest suurepärane. Teekeskuses süüakse taimset toitu ja need kaks nädalat, mis seal veetsin, olid kõige külluslikuma toiduvalikuga, mida eales kogenud olen. Enamasti kokkas Wu De abikaasa Joyce või aastaid majas vabatahtlikuna "the way of tea'd"  praktiseerinud Uus-Meremaalt pärit Sam, aga tihti olime kordamööda abiks kõik, kes parasjagu majas külas. Kui tee poleks keskuse südameasi, võiksid nad vabalt restorani avada ja peakokaks oleks õpetaja Wu De isiklikult.

Ent kui peaksin ise lemmikhetki välja tooma, siis oleksid need lihtsalt vaatlemised. Näiteks hommikul vara, kikivarvul mööda maja liikudes. Kuulatades, kuidas lähedal asuvates templites kellad löövad, või hingates sisse teest läbiimbunud antiiksete kappide lõhnu. Vabal ajal kastsin enamasti aias lilli, sest neil oli janu − neil on seal alati janu −, või vaatlesin karpkalu, kes alati uudishimulikult veepinnale suhtlema tulid, kui keegi maja ees asuva purskkaevu servale istus. Ja ma kirjutasin, kogu reisi jooksul ma lihtsalt kirjutasin oma märkmikku, mitte reisist endast, vaid elust ja inimestest ja taipamistest.

Kuumaveeallikad

Suureks elamuseks kujunes ka kuumaveeallikate külastus, kuhu asusime teele varavalgel. Wu De istus autorooli ning pani mängima playlist'i, mis muutis tunnise autosõidu unelmate roadtrip'iks. Meie muusikamaitse ühtis ning autoaknast mööda vuhisevate mägede taustal musitseerisid näiteks Van Morrison, Bill Withers, Gregory Isaacs, Paul Simon jt.

Tai'an'i kuumaveeallikate keskus oli justkui tagasihoidlik ja lihtne betoonspaa, kuhu jooksid sisse erinevate kraadidega looduslikud veed. Minu jaoks on reisides alati hea märk, kui sihtkohas liiguvad enamasti kohalikud. Nii juhtuski, et ainukesed turistid olime meie, teeõpilased maailma eri otstest. Lõõgastusime ja nautisime basseine tunde, kuni olime üleni punased ja kontideni kuumad. Naljatlesime, et kui muidu jõime päevad läbi teed, siis tol päeval olime ise justkui teelehed, mis kuumas vees omas tempos avanesid. "Soaked in tea" sai täiesti uue tähenduse.

Taiwanil käik aitas mul pisut aimu saada ühest maailmanurgast, kus tee kasvab. Näha loodust ning imetleda mägesid, millest tee oma juurtega läbi peab kasvama, et ammutada maapõuest vett ja toitaineid. Vahel on mul tunne, et eestlased küll tajuvad, et meie rahvus on väike, aga igaüks tunneb end iseenda sees üsna suurena, tuntuna − kõik teavad ju kõiki. Riigis, kus inimeste arv on mitu korda suurem, mäed kõrgemad ja puud pikemad, mõjub väga kosutavalt tunne, et olen siin ilmas imepisikene… oluline, kuid vaid kübe kogu maailmast. Sealsesse teekeskusesse sõidavad kokku väga erineva taustaga teehuvilised üle kogu planeedi ja aurava teekausi taga on kõik võrdsed.

***

Mida elus tee tähendab?

• teetaim on seemnest kasvatatud

• teepuul/-põõsal on ruumi kasvada

• taime kasvamiseks on tagatud bioloogiline mitmekesisus

• kasvukeskkond on agrokemikaalide vaba

• kasvatamisel ei kasutata väetiseid

• suhe farmeri ja taime vahel kulgeb austuses

***

Taiwani teeõpetaja Wu De soovitus päeva häälestamiseks kolme kausi teega

Vaja läheb:

• teekaussi

• kvaliteetset suurelehelist teed

• puhast kuuma vett

Hommikul ärgates tormame tihti oma igapäevategemistesse, aga Wu De soovitatud praktika õpetab meile kohalolekut ja justkui seadistust päevaks. Enne muude tegemiste juurde asumist luba endale 10–15 minutit, et juua kolm kaussi teed. Kausist seepärast, et kui teeksid sama rituaali sangaga tassist, siis oleks sul üks käsi vaba kõige muuga tegelemiseks ja meel läheks uitama. Kolm seepärast, et see on piisavalt lühike ja piisavalt pikk aeg, et jõuaksid hetke tunnetada ja päriselt seal ka püsida. Selline alustus päevaks toob meid keskmesse ning annab hea rahuliku stardipaku, et muudesse tegemistesse söösta. Ning see tõepoolest toimib − proovi järele, kui kõnetab!

***

Nõuanded tee nautimiseks

• Kausi tee jaoks on sobilik lihtsalt öeldes suureleheline tee. Nii on sul mõnus juua ja lehepuru ei tiku suhu. Huuled on kausiteed juues justkui filtriks või sõelaks ning kui oled valinud õige lehesuurusega tee, tunned sellest naudingut.

• Tegelikult saab igast teest teha vähemalt kolm tõmmist ja rohkemgi. Kui on aega ja tahtmist, võid proovida juua ka neljandat ja viiendat kausitäit samade teelehtedega, et mõista, kui palju on taimel anda.

• Proovi võtta see aeg lihtsalt iseendale ja jäta teejoomise ajaks muud tegemised kõrvale. Soovi korral võid mängima panna muusika, mis meeli rahustab. Anna teelehtedele aega vees avaneda ning ära heida endale ette, kui meel tikub rändama, ole leebe!

• Saad seda praktikat teha isegi siis, kui reisid − paki teekauss ja natuke teed kohvrisse, veekann on olemas pea igas hotellitoas.

• Ka lastega peredes on võimalik endale taolist hommikuluksust lubada, pane äratuskell 20 minutit enne teiste tõusmist helisema ja katseta! Pole ime, kui ühel päeval liituvad teisedki.

Tekst: Elina Naan, TEERÄNDUR | KUURUUM.COM

Fotod: Lauren Stern, KINNABARI TEA & LIFE | KINNABARI.COM

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga