Ühe kuueaastase teekond Alpi mäetippu

Viimasel lennueelsel õhtul väikese ärevusega asju pakkides tuleb noorem poeg ühtäkki minu juurde. Ta ütleb murelikult ja mõtlikult: „Issi, tead, ma pole vist päris valmis selleks mägimatkaks. Ma ei tea, mida seal mägedes tegema peab.“ Muigan vargsi ja vastan tõsiselt: „Sina pead olema üks rõõmus reisisell – mis sa arvad, kas sa sellega saad hakkama?“ Poiss mõtleb hetke ja kinnitab rõõmsalt: „Seda ma võin teha küll,“ ja läheb silmanähtavalt rahunenuna oma pisikese seljakoti jaoks kaasavõetavaid mänguasju valima.

Kui ma õigesti mäletan, siis oli see Tiit Pruuli siinsamas GO Reisiajakirjas, kes toimetaja veeru tekstis rõhutas laste seiklustele ja reisidele kaasavõtmise olulisust. Selleks, et lapsed mõistaksid, kui avar ja mitmekesine on maailm, pole mõtet oodata teismeeani või veel hullem, täisealiseks saamiseni – lapsed on suurepärased reisikaaslased ka väikestena, pigem on täiskasvanud need, kelle kapriisid reisimise keeruliseks võivad teha.

Nii otsustasime abikaasaga, et veedame sellesuvise puhkuse terve perega (kuhu kuuluvad ka kaks poissi: 6-aastane Uku ja 9-aastane Kalle) Itaalia ja Šveitsi Alpides matkamas – lumiste mäetippude taustal, värvikirevatel alpiaasadel, liustiku sulaveega mägiojade kallastel. Ja mitte selliselt, et sõidame köisraudteega mäe otsa, jalutame seal mõne tunni ja siis naaseme alla orgu oma turvalisse ja tavalisse Airbnb majutuskohta, vaid ikka päris mägimatkale omaselt: mitmepäevase marsruudi, kurude ületuste ja isegi ühe väiksemat sorti mäetipu „vallutamisega“, telgis magamiskottides ööbides ja priimusel toitu valmistades.

Ilma öömajata võõras linnas

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga