Üks suuremaid üllatusi Kootenay regiooni kolides oli siinne toidukultuur. Siin on palju väikeseid talusid ja mahepõllumehi ning maikuust kuni novembrini võib end ära toita kohalikust toidust.
Sisuliselt iga elamise juurde kuulub suur korralik aed ja peenramaa. Salatid, redised, spargel, spinat, rabarber on esimene saak aiast, hiljem lisanduvad herned, tomatid, paprika, kõiksugu juurviljad ja kõrvitsalised. Meie enda aed ja kasvuhoone sisaldavad kõike seda kraami, aga et näljaseid külalisi toita, on meile abiks ka kohalik mahetootja, kes saadab meile igal nädalal mitu suurt kastitäit värskelt korjatud aiasaadusi. Menüü põhineb meil 80% kohalikul toidul ning me üritame olla ühes rütmis loodusega ja serveerida hooajalist toitu. Kui kevadel on spargli ja rabarberi tipphooaeg, siis võib kindel olla, et iga päev on need kaks asja ka menüüs esindatud. Kõik taimsed ülejäägid ja kompost läheb tagasi samasse aeda väetiseks.
Kohalik hipikeskus
Kootenay piirkonna puhul on tegemist hipimekaga ja see tähendab ka, et siin on väga kerge olla taimetoitlane ja vegan või gluteeni- või laktoosivabal dieedil. Kohalikke väiketootjaid, kes just sellele turule suunatud tooteid teevad, on palju. Saadaval on eri sorti toortooted (šokolaadist kuni salatikastmeteni), õllepruulijaid on paar tükki, pagareid on siin enam kui tosin, on isegi paar-kolm möldrit, kelle jahutooted on hingehinna eest kohalikus kooperatiivkaupluses müügil. Igas kohvikus ja restoranis on võimalik tellida eelnimetatud dieetidele sobivaid roogasid.
Läänerannikule kohaselt on meil siin ka väga tugev kohvikultuur. Nelsonis on kaks kohalikku kohviröstijat ning valik eri röstiga kohvisortidest võtab silme ees kirjuks. Oso Negro (hispaania keeles tähendab see musta karu) on legendaarne institutsioon ja seda kohvi tullakse maitsma ka kaugemalt. Värskelt röstitud kohvi joomine hellitab muidugi ära ja tihtilugu peavad kohalikud end kohvisnoobideks. Kergelt pruuni vedelikku, mida Põhja-Ameerikas tihtilugu kohvi pähe serveeritakse, on siinkandis väga raske leida.
Kanada veinid
Mujal maailmas ei olda tavaliselt teadlikud, et Kanadas toodetakse ka veini. Magusad jääveinid (icewine) on ilmselt enam tuntud, aga näiteks meist nelja-viietunnise reisi kaugusel Okanagani piirkonnas on enam kui sada veiniistandust, mis toodavad kalleid ja väga korraliku kvaliteediga veine. Valge veini sortiment on suurem, kuid leiab ka väga häid punaseid veine. Suvel on populaarne veeta paar päeva istandustes veini mekkides ning vein ja ilusad vaated ei jääda sugugi alla Napa Valleyle Californias.
Okanagani puhul on tegemist pika järve kaldal asuva oruga ning seal on väga huvitav mikrokliima, kus suvine temperatuur kõigub tihti 40 kraadi ümber − seal on nii kuum ja kuiv, et end on sisse seadnud isegi lõgismaod. Samuti kasvatatakse siin enamik Briti Kolumbias müüdavast puuviljast. Alates juunist kuni oktoobrini jõuavad otseteed sealt meie toidulauani kirsid, virsikud, aprikoosid, kultuurmustikad, arbuusid, melonid, õunad, pirnid.
Tekst ja fotod: Kristin Strauss