2019. aasta alguseni näeb Lennusadamas meremuuseumi korraldatud näitust Eesti merenduse viimase saja aasta loost. Koos näitusega ilmus ka raamat "100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades". Olgu kohe öeldud, et see on juubelile vääriline aktsioon.
100 aastat kiilu all
Näituse suureks plussiks on suur hulk põnevaid laevamudeleid iidsest ajast kuni Tallinki superlaevadeni. Raamat on esinduslik, hea ning unikaalse fotomaterjali ja täpsete tekstidega.
Hästi on välja toodud laevade tehnilised andmed, puudu on vaid korrektne tabel, milliste teiste nimede alla üks või teine laev on veel seilanud. Lõpus oleks võinud olla ka laevanimede register.
Kuigi raamatus on ka mitu olulist sõjalaeva (Laine, Lennuk, Wambola, Admiral Pitka, Admiral Cowan jt), on põhirõhk ikka toööalustel: reisi-, uurimis-, kalapüügi- ja kaubalaevadel. Unustatud pole seejuures ka lõbusõidualused (Lennuk, Hoppet, Jõmmu, Turm, Tormilind).
Raamatut on põnev võrrelda 2015. aastal ilmunud Mati Õuna ja Hanno Ojalo teosega „101 laeva”, mis on rohkem kreenis militaarsuuna poole.
Kattuvaid peatükke on kahes raamatus 36–37. Mõnel puhul on vaadeldud sisuliselt sõsarlaevu (Mahtra/Sõrve, Kreutzwald/Pegasus, Ahto/Ahto II, Sulev/Wambola). Õnneks on veel küll ja küll laevu, mis neisse kahte teosesse ei ole mahtunud ja millest võiks tulevikus kirjutada. Olgu näiteks nimetatud kas või Suure Tõllu varju jäänud jäämurdja Jüri Vilms, reisilaev Vasa, hüdrograafialaevad Merepoeg ja Sekstant, paljud süvendajad, mille tööd pole veel ajalooliste tekstide näol väärtustatud.
Kui midagi puudu jääb, siis mahlakaid lugusid, millest mereelu ju suures osas koosneb. Ju see ongi teiste teoste teema. Praegu on meile aga juubeli puhul kingitud ilus ja usaldusväärne aimeteos.
Tiit Pruuli